25. november 2014

Puhta võrdõiguslikkuse seaduseelnõu

Andsin Riigikogus IRL fraktsiooni nimel sisse eelnõu, millel on ainult üks eesmärk: et lasteaiaealiste laste vanemad oleks võrdselt koheldud lasteaiatasude osas. Nii siis, kui laps käib asteaias kui ka siis, kui lasteaiakoha asemel on kohalik omavalitsus pakkunud lastehoiukoha.



Eelnõu tekst ja eelnõu seletuskiri on siin. Loodan, et see väike lihtne asi saab kiiremas korras Riigikogu saali toetuse.

EELNÕU TEKST:
 TULUMAKSUSEADUSE § 26 MUUTMISE SEADUS

§ 1. Tulumaksuseaduse (RT I, 11.07.2014, 22) paragrahvi 26 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse see järgnevalt:

“(2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas koolitusluba, registreeringut Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis või eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest või vähemalt pooleteise aasta vanuse lapse sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud lapsehoiuteenuse eest tasutud dokumentaalselt tõendatud kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulusid, mida isik on teinud käesoleva seaduse § 19 lõike 3 punktide 3 ja 5 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi arvel.
  
Algatab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon

19.11.2014

 EELNÕU SELETUSKIRI:
Seletuskiri tulumaksuseaduse § 26 muutmise seaduse eelnõu juurde

Sissejuhatus

Käesoleva aasta 5.novembril vastu võetud koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse jõustumisel tekib olukord, kus kohalikel omavalitsustel on õigus lugeda lapsehoiuteenust kasutava lapse puhul lasteaiakoha pakkumise kohustus täidetuks. Seaduse § 10 esimese lõike uus sõnastus on järgmine:

ˮ(1) Valla-  või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise-  kuni seitsmeaastastele
lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning  ühtib vähemalt ühe vanema
elukohaga,  võimaluse  käia  teeninduspiirkonna  lasteasutuses.  Pooleteise-  kuni  kolmeaastase lapse  lasteaiakoha  võib  valla-  või  linnavalitsus  vanema  nõusolekul  asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 27 lõigetes 3 ja 4
sätestatut.“

Seega võrdsustati alusharidus koolieelse lasteasutuse seaduse mõttes ning lapsehoiuteenus sotsiaalhoolekandeseaduse mõttes. Kui koolieelse lasteasutuse seaduse paragrahvi 27 alusel võivad, ent sõltuvalt kohaliku omavalitsuse otsusest, ei tarvitse sealjuures tekkida erinevused lapsevanemate majanduslikus koormises, siis lapsevanemate tulude maksustamisel tekib ebaõiglane erisus üleriiklikult.
Samas oli vastavalt seaduseelnõu 641SE seletuskirjale paragrahvi 10 muutmise eesmärk pakkuda paindlikumaid võimalusi, suurendamata sealjuures lapsevanemate omaosalust: „Kui pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele mõeldud lapsehoiuteenus asendab lasteaiakohta, peab see olema lastevanematele rahaliselt kättesaadav. See tähendab seda, et lapsehoiuteenus ei tohi olla vanema jaoks kallim lasteaiakoha kasutamisest (lk 3, eelnõu esitajate poolne alla joonitus).
Pered ei tohi sattuda majanduslikult ebavõrdsesse olukorda sõltuvalt sellest, kas laps käib lasteaias või selle asenduseks olevas lapsehoius. Käesolev eelnõu lahendab selle küsimuse perede võrdse kohtlemise osas maksustatavast tulust mahaarvamiste tegemise osas.

I Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärk on võimaldada lapsehoiuteenuse eest tasutud kulude mahaarvamist maksustatavast tulust sarnaselt koolituskuludele, mille mahaarvamist kehtiv tulumaksuseadus juba võimaldab.

II Eelnõu sisu
Eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 26 lõiget 2 selliselt, et antud sätte kohaselt muutub võimalikuks ka vähemalt pooleteise aasta vanuse lapse lapsehoiuteenuse eest tasutud kulude mahaarvamine maksustatavast tulust.
Lapse vanusepiiri sätestamine on seotud sellega, et koolieelse lasteasutuse seaduse §-i 10 kohaselt peab kohalik omavalitsus lasteasutuses käimise võimaluse looma kõigile vähemalt pooleteise aasta vanustele lastele, kelle vanemad seda soovivad.

III Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus ei võeta kasutusele uusi termineid. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

IV Seaduse mõjud
Eelnõu demograafiline mõju
Eelnõul on positiivne mõju Eesti demograafilisele olukorrale, kuna see võrdsustab perede majanduslikku koormust laste kasvatamisel ning koolitamisel, vähendab vanemate stressi ning motiveerib vanemaid töö- ja pereelu paremini ühitama, kasutades selleks vajadusel ka lapsehoidu, mis ilma antud eelnõus toodud muudatuseta oleks vanematele oma maksumuse poolest kallimad.

Eelnõu seadusena rakendamise kulud
Tegemist ei ole riigieelarvele täiendava koormisega, kuna kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse §-i 10 kohaselt peab kohalik omavalitsus sisuliselt järgmisel tööpäeval pärast lapsevanema avalduse esitamist tagama lasteaiakoha igale pooleteiseaastaseks saanud lapsele, ning lasteaiakoha kasutamine on juba arvatud koolituskulude hulka.
Lasteaedadel on lubatud võtta vastu ka nooremaid lapsi kui pooleteiseaastaseid, ka sellisel juhul rakendub neile koolituskulu alusel tulumaksuvähendus. Lasteaedades rakendub tasu arvestus koolituskuluna sõltumata lapse vanusest. Seega, kui kõik kohalikud omavalitsused täidaks oma kohust lastega perede ees koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt, tuleks koolituskulude osas tulumaksusoodustust rakendada igal juhul.
Lisaks tuleb osundada, et lapse hooldamise asemel tööle suunduv lapsevanem maksab eelduslikult makse oluliselt suuremal määral, kui on tulumaksuvabastuse osa. Seega on mõju riigieelarvele ja ka kohalike omavalitsuste eelarvetele positiivne.
Asjaolu, et mõned kohalikud omavalitsused ei ole täitnud oma kohustust lasteaiakoha pakkumise osas või et mõned omavalitsused plaanivadki asendada lasteaiad lastehoiuga (vt nt intervjuu Tartu linna haridusosakonna juhataja Riho Raavega ajalehes „Tartu Postimees“ 09.10.2014 („Abilinnapea: sõimesaba sai otsa“), kus ta nendib, et uus olukord võimaluse näol pakkuda lasteaiakoha asemel lastehoiukohta on seadnud kahtluse alla lasteaed Rukkilille laiendamise), ei saa olla aluseks lapsevanematele erineva majandusliku koormise tekitamiseks.
Samuti ei saa pidada õiguslikult aktsepteeritavaks olukorda, kus kohalike omavalitsuste kohustust lasteaiakoha mittetäitmisel võetakse aluseks riigieelarve potentsiaalsele suuremale kulule, kuna normaalne olukord eeldaks, et ka kohalikud omavalitsused täidaksid seadust ja riigil oleks vastav maksuleevendus eelarvesse sisse arvestatud. Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumi hinnangud mõjudele olemasolevast olukorrast lähtuvalt on lisatud eelnõu seletuskirja lisadena.

V Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras.


19.novembril 2014



1 kommentaar:

  1. Tähelepanu !!!

    minu nimi on Mavis Carlos, i esindaja Aiico kindlustus laenu laenuandja äriühing
    Brasiilias, anname välja laenu 2% huvitatud määra, kui olete huvitatud võtke see e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd oma laenu üleandmine kohe. võite meiega ühendust võtta ka selle vandeadvokaat e-post: amaah.credit.offer@gmail.com ka. meie firma on kunagi valmis üle mingi summa teile alates 5000 € kuni 100.000.000 euro mõni teie projekti oleme kunagi valmis krediidi teid periood 1 või 2 nädal tehing.

    Attention !!!

    my name is Mavis Carlos, i representative of Aiico insurance loan lending company in Brazil, we give out loan at 2% interested rate, if you are interested kindly contact this email:(maviscalos_laen_laenamine@outlook.com)now for your loan transfer immediately. you can also contact us on this barrister email:amaah.credit.offer@gmail.com also. our company are ever ready to transfer any amount to you starting from 5000 euro to 100.000.000 euro for any of your project, we are ever ready to credit you in an period of 1 or 2 week transaction.

    VastaKustuta