Vabamüürlus ja inimõigused

Vastasin ajakirjaniku küsimusele vabamüürlaste kohta. Kuna meediasse mahuvad ainult lühiformaadid, siis igaks juhuks siin ka täisvastus. Huviga loeksin ka kommentaare - mida teie arvate?

Küsimus:  Kas teate või tunnete mõnda vabamüürlast? Mida sellest liikumisest arvata? Kas infot on piisavalt või on tegemist salapärase liikumisega? Kas vaimulikud saavad kuuluda selle ridadesse? Tallinna praost on kuulumise ju üles tunnistanud.

Vastus: Minu jaoks on inimõigused väga tähtsad, sealhulgas ka inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 20. Eesti oli okupeeritud Nõukogude Liidu poolt ja sellest ajast mäletame, et NLKP kõrvale ei mahtunud just palju organisatsioone ja mittetulundusühinguid, kuhu inimesed oleksid saanud kuuluda. Inimõiguste hulka kuulub ka õigus kuuluda seltsidesse, ühingutesse ja organisatsioonidesse – iga inimene võib kuuluda just sellistesse, nagu ta ise tahab ja just nii mitmesse, nagu ta ise õigeks peab. Mina näiteks olen Eesti Muinsuskaitse Seltsi liige, Eesti Lastevanemate Liidu liige, Eesti Lastekaitse Liidu toetajaliige, Kalamaja Seltsi liige, erakonna Isamaa jaRes Publica Liit liige, ja kuulusin ka Berni Alpi Karjakoerte tõuühingusse. Üks laps kuulub Noorkotkaste hulka ja teine on liitunud Väitlusseltsiga. Ühingutesse kuulumine on andnud palju võimalusi kohtuda huvitavate inimestega, tegeleda erinevate teemadega ja õppida tundma uusi asju. Soovitan igaühele, kes veel pole mõnes seltsis või ühingus aktiivne, millegi meelepärasega liituda.

Keelatud on vaid sellised ühingud, mis kutsuvad üles vägivaldsele riigikukutamisele, vägivaldsele põhiseaduse muutmisele või mis õhutavad inimeste või rahvuste vahelist vaenu või rassismi. Kui vabamüürlased sellist vaenu ei õhuta, siis on tegemist legaalse organisatsiooniga, millesse kuulumise vabadus on inimõigus.

Tunnen küll mõnda vabamüürlast, aga need inimesed ei erine kuidagi mingi erilise tunnuse poolest mu teistest tuttavatest, ammugi pole nad kuidagi ohtlikud või vaenulikud tundunud. Inimesed nagu inimesed ikka, ma ei kahtlusta kedagi kurjas meeles. Nõndasamuti tunnen inimesi, kes kuuluvad näiteks Eesti Üliõpilaste Seltsi ka üsna suletud organisatsioon, naised näiteks ei saa liikmeks astuda – aga ka pole täheldanud midagi erilist või ammugi mitte vaenulikku, pigem vastupidi, väga galantsed härrased. (on ka segaseltse: EÜS Veljesto, EÜS Põhjala ja kunagi oli ka EÜS Ühendus segaselts).

Seadusandja kaitseb inimõigust vabalt ühingutesse kuuluda. Kui üks ühing välistab oma liikmelisuse mingil alusel, nagu näiteks meesüliõpilasseltsid ei võta naisi liikmeks või kui näiteks kirik mittetulundusorganisatsioonina ei soovi näha oma liikmete hulgas no ütleme näiteks Ateismiklubi liikmeid, siis see on lubatud senikaua, kuni on täidetud teisedki inimõigused – see tähendab, et ei õhutata kellegi vastu vaenu. Meesüliõpilasseltsid ei õhuta naiste vastu vaenu, vaid vastupidi – kasvatavad noori mehi naisi austama ja hindama – seega tasub erinevuste ja erinevate seltside üle ning inimliku tegutsemislusti ja kokkukuuluvustunde ihaluse üle ikka ainult rõõmus ja toetav olla. Ma ei oma ka teadmisi selle kohta, et vabamüürlased mingeid kurje plaane hauduksid, pigem tundub mulle kummaline pealinna ajalehes Stolitsa lakkamatult esitletav vaenukampaania. See teeb küll murelikuks.