2012 ülikoolirebased ja tasuta kõrgharidus

Iga ümberkorralduse puhul on alati neid, kes jäävad napilt ühele või teisele poolele. Tänavused ülikoolidesse sisseastujad on palju küsinud, kuidas tasuta kõrghariduse reform neid puudutab. Alljärgnevalt kõige olulisemad punktid.

Tasuta kõrghariduse reform jõustub 1. jaanuarist 2013. Üliõpilastesse otseselt puutuvad sätted jõustuvad täies mahus 2013/2014 õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilastele. Ent üht-teist on seadusemuudatustes ka 2012 immatrikuleeritud üliõpilastele, kellele kehtivad erinevad üleminekuajad.

2012. aastal sisseaastujatele kehtivad kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni õppekulude hüvitamise osas praegused riikliku koolitustellimuse alusel loodud õppekohtade ja riikliku koolitustellimuse väliste õppekohtade reeglid. Näiteks on õppekulude hüvitamist õigus nõuda üliõpilaselt, kes ei õpi riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal (teisisõnu niininimetatud REV (riigieelarvevälisel) õppekohal), ning riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal aasta üle õppekava nominaalkestuse õppinud või täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilaselt, kes on üle viidud osakoormusega õppesse (seaduses on erandid puudega isikute ja puudega laste vanemate kaitseks). Seega ei puuduta osasid tänavusi sisseastujaid tasuta kõrghariduse reformi üks kõige suuremaid erinevusi – nimelt õigus õppida tasuta õppekohal, sest senise praktika alusel hinnanguliselt pool tudengitest alustavad õpinguid viimast korda tasulistel õppekohtadel.

Lisaks võib nimetada suurematest erisustest, et 2012 immatrikuleeritud üliõpilastele kehtib, et täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib ülikool üle osakoormusega õppesse ja ülikool võib üliõpilaselt nõuda õppekulude hüvitamist. 2013 immatrikuleeritud tudengite puhul ülikoolil sellist õigust enam pole - täitmata ainepunktide eest on ülikoolil õigus nõuda õppekulude osalist hüvitamist. Osakoormusega õppesse on üliõpilasel võimalik end määratleda ülikooli sisseastumisel.

Kõrgharidusreformi muudatus kehtestab osakoormusega õppe täitmisele kuuluvaks mahuks 50 - 75 protsenti õppekava mahust. Näiteks tänavu immatrikuleeritud üliõpilased peavad seda nõuet hakkama täitma alates 2014/2015 õppeaastast. Praegu on veel võimalik, et ülikool on ise kehtestanud madalama nõude.

Lisaks ei reguleeri seadus hetkel, see tähendab ka 2012. aastal immatrikuleeritud üliõpilaste puhul akadeemilise puhkuse ajal õppimist. Ülikoolil on õigus seda lubada või mitte lubada. Akadeemilise puhkuse ajal eksamite ja arvestuste tegemise keeld jõustub tänavu immatrikuleeritutele alates 2016/2017 õppeaastast.
Eraldi tahaks siinkohal üle rõhutada, et riigi poolt tagatud õigus väikelaste vanematele, lapse sünni tõttu akadeemilisel puhkusel viibijale ning erivajadusega lapse vanemale või erivajadusega tudengile akadeemilise puhkuse ajal eksameid õiendada ning kõikidele õigus akadeemilise puhkuse ajal õppida, õpperuume kasutada või muud vajalikku teha õppimiseks jõustub kõikidele tudengitele ühetaoliselt alates 2013/2014 õppeaastast. See õigus jõustub ka neile tudengitele, kes on immatrikuleeritud 2012 või ka hoopis varem. Lähemalt loe siit. Seega saab öelda, et riik soovis niiöelda nõrgemas positsioonis olevatele tudengitele vastava õiguse kehtestada võimalikult varakult ja ühtemoodi, sisseastumisajast sõltumata ja sõltumata ka sellest, kuidas see on hetkel sätestatud ülikoolide sisekorralduses.  

Veidi muutub ka õpingute võimaliku katkestamise järgne uuesti sisseastumise kord. 

Haakuval teemal vaata täpsemat infot ka siit.

Kõik tähtajad on esitatud õppeaastalise arvestusega, sest kõrgkoolides algavad õppeaastad erinevatel kuupäevadel (vahel augustis, vahel septembrist), mistõttu ei saanud neid reegleid kehtestada 1. septembri seisuga.

Kui Teil on veel konkreetsemaid küsimusi, jätke need siia kommentaariumisse või kirjutage otse liisa.pakosta@riigikogu.ee, vastan hea meelega.