Kõrgharidusreform, ainepunktid ja semestri kestvus

Kuidas täpsemalt toimub uue korra alusel (seega alates 2013) ülikoolides ainepunktide arvestus semestri lõpus nendes ainetes, mis kipuvad "pikemaks venima"?

Sain sellise küsimuse seoses ainepunktidega: Kas on võimalik jääda õpingutel "lõksu", näiteks ühes semestris on võimalik võtta 30 EAP eest aineid, kuid osade ainete punktid laekuvad muudel semestritel nagu näiteks praktikad või ained mis on jaotatud mitme semestri peale, nii et auditoorsed tunnid on toimunud, aga iseseiseva ülesande sooritust hinnatakse alles järgmisel semestril jne (ehk siis kõik on tehtud, aga punktid tulevad hiljem ja sellisest paratamatusest kohe kooli ees võlglane?)

Saatsin sellise vastuse:

Õppekulude hüvitamiseta on õigus õppida, kui on algavaks semestriks täidetud kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täimisele kuuluv õppemaht. Vastuvõetud muudatuste kohaselt on semestri (viis õppekuud) õppemaht 30 ainepunkti (pool seadusega sätestatud õppeaasta õppemahust: 60 ainepunkti).

Samas on muudatustega laienenud ülikooli õigused semestri pikkust vabalt määrata. Seega ei tohiks seadusandja poolt vaadates mingil juhul "lõksu" tekkida - ülikool kas kasutab pikemat semestrit antud õppekaval, et saaks punktid ära õiendada või siis määrab mitut semestrit hõlmava aine puhul punktimahu iga semestri eest, millega üliõpilane saab ette arvestada (näiteks on aine maht 6 EAP-d, mis on jagatud kahe semestri peale, kummastki 3 EAP-d).

Kui näiteks praktika sooritakse kahe semestri vahelisel ajal, siis õppemahu arvestus toimub järgmise semestri alguses, seda toetab ka asjaolu, et nüüdsest on õppeasutusel õigus semestrit pikendada üle viie õppekuu. Kui nüüd aga õppekorralduslikest asjaoludest toimub eelmisel semestril läbitud õppekava soorituste kontrollimine järgmisel semestril (nt praktika kaitsmine, eksam jne, mis tõestab õppekava läbimist nõutavas mahus), siis õppeasutus peab sellega arvestama, kui on tegemist õppeasutuse enda kehtestatud õppe läbiviimse korraga (s.t üliõpilasest sõltumatud asjaolud). Vastavalt muudatustele peab õppeasutus üliõpilasele võimaldama kuulata loenguid või muul viisil osaleda õppetöös ning sooritada eksameid, arvestusi või muul viisil täita õppekava ülikooli nõukogu kehtestatud korras. Sama on olukord juhtumil, kus õppeasutus ei ole suutnud tagada õppekava läbiviimist õppekava kohaselt, s.t mõne aine läbiviimine toimub tervikuna hiljem, millest tulenevalt ei saa üliõpilane õppekava täita.