Neli küsimust koolist ja koolivõrgust

Vabaühendused on saatnud igati õige ja tervitatava nägemuse (üld)hariduse riiklikust ümberkorraldamisest.

6. juunil seisab ees Tallinna linna kolmas avalik ümarlaud koolivõrgu korrastamise teemadel. Alljärgnevalt mõned küsimused, mis näitlikult puudutavad konkreetselt Pelgulinna ja Kalamaja ning haridusküsimusi - kui vähegi kellelgi on tänuväärselt mahti kaasa mõelda. Vastuseid ja üldisemaid arvamusi või mitteküsitud teemadel arvamusi võib loomulikult panna nii siia kommentaariumisse kui ka saata mulle otse: liisa@pakosta.ee

1. Koolikohti on siinkandis selgelt puudu. Kas koolikohtade leevenduseks tuleks rohkem panustada kesklinna koolides koolikohtade arvu kasvatamisele, rajada piirkonda uus põhikool, rajada piirkonda uus täistsüklikool (põhikool + gümnaasium), või kaotada Põhja-Tallinna linnaosas senised 2 gümnaasiumiosaga kooli, muutes need põhikoolideks ja rajada täiesti uus gümnaasium? Kooliks sobivate hoonetena võiksid kõne alla tulla täiskasvanute gümnaasium Vana-Kalamaja tänaval või Tuulemaa kool või veel mingid variandid? Kas ümberkorraldusega peaks kaasnema ka ühistranspordivõrgu vastav ümberkorraldus?

2. Arutelud käivad ka selle üle, kas põhikoolid ja gümnaasiumid (polegi oluline, kas koos või eraldi) peaksid olema pigem suuremad või väiksemad või soovi korral mõlemat. Praeguse riikliku rahastusmudeli kohaselt on linnades elujõulised vähemalt 17-lapsega põhikooliklassid (maal 10)  ja vähemalt 75 õpilasega gümnaasiumid. On ka inimesi, kes arvavad, et (Tallinnas) alla 540 õpilasega gümnaasiume (kooli gümnaasumiosasid) ei tohiks olla. Kuna finantsiliselt sõltub kulukus mitte gümnaasiumiosa kogusuurusest, vaid ükskiku klassikomplekti suurusest, siis huvitavad on arvamused nii kooli üldiselt kui ka klassikomplekti kohta. 

3. Kas kooliaja kestvus ja koormatus on teie arvates õiglane? Kas äkki peaks olema põhikool senise 9 aasta asemel 8 aastat? Või hoopiski anda gümnaasiumi kestvus vabaks, vahemikku 2-4 aastat, koos võimalusega lõpetamisel saada ka näiteks kutsetunnistus soovi korral? Või alustada ehk kooliteega varem, 6-aastaselt? Kas õppetundide arvu nädalas peaks vähendama - ja mida sellisel juhul teha vabaneva ajaga? Või on hoopis nii, et koolipäeva tuleks pikendada ja liita igasse päeva näiteks (laiade valikuvõimalustega) kehalise kasvatuse tunnid, et parandada noorte tervist ja vähendada perede koormust trennide eest tasumisel? Või pikendada koolipäeva nii, et edendatud saaks ka andekamad lapsed ja nõrgemad jõuaks järele aidata ilma eraõpetajate palkamiseta?

4. Ja igikestev küsimus - kuidas tuleks määrata lapse elukohajärgne põhikool? Olukorras, kus lastel kipub olema erinevaid elukohti - osad lapsed kirjutatakse sisse teise vanema, vanaema vms poole, selleks et laps õpiks näiteks samas koolis, kus on õppinud tema vanemad ja vanavanemad, või õpiks selles koolis, mis pakub näiteks jalgpallikallakut juba algusest peale (aga kodule lähedasein kool keskendub prantsuse keelele näiteks). Kas lapsevanem peaks osalema kooli valikul või tuleks selles osas põhiseadust muuta?

Olen väga tänulik kõikide tähelepanekute eest.