26. mai 2012

Neli küsimust koolist ja koolivõrgust


Vabaühendused on saatnud igati õige ja tervitatava nägemuse (üld)hariduse riiklikust ümberkorraldamisest.
6. juunil seisab ees Tallinna linna kolmas avalik ümarlaud koolivõrgu korrastamise teemadel. Alljärgnevalt mõned küsimused, mis näitlikult puudutavad konkreetselt Pelgulinna ja Kalamaja ning haridusküsimusi - kui vähegi kellelgi on tänuväärselt mahti kaasa mõelda. Vastuseid ja üldisemaid arvamusi või mitteküsitud teemadel arvamusi võib loomulikult panna nii siia kommentaariumisse kui ka saata mulle otse: liisa@pakosta.ee

1. Koolikohti on siinkandis selgelt puudu. Kas koolikohtade leevenduseks tuleks rohkem panustada kesklinna koolides koolikohtade arvu kasvatamisele, rajada piirkonda uus põhikool, rajada piirkonda uus täistsüklikool (põhikool + gümnaasium), või kaotada Põhja-Tallinna linnaosas senised 2 gümnaasiumiosaga kooli, muutes need põhikoolideks ja rajada täiesti uus gümnaasium? Kooliks sobivate hoonetena võiksid kõne alla tulla täiskasvanute gümnaasium Vana-Kalamaja tänaval või Tuulemaa kool või veel mingid variandid? Kas ümberkorraldusega peaks kaasnema ka ühistranspordivõrgu vastav ümberkorraldus?

2. Arutelud käivad ka selle üle, kas põhikoolid ja gümnaasiumid (polegi oluline, kas koos või eraldi) peaksid olema pigem suuremad või väiksemad või soovi korral mõlemat. Praeguse riikliku rahastusmudeli kohaselt on linnades elujõulised vähemalt 17-lapsega põhikooliklassid (maal 10)  ja vähemalt 75 õpilasega gümnaasiumid. On ka inimesi, kes arvavad, et (Tallinnas) alla 540 õpilasega gümnaasiume (kooli gümnaasumiosasid) ei tohiks olla. Kuna finantsiliselt sõltub kulukus mitte gümnaasiumiosa kogusuurusest, vaid ükskiku klassikomplekti suurusest, siis huvitavad on arvamused nii kooli üldiselt kui ka klassikomplekti kohta. 

3. Kas kooliaja kestvus ja koormatus on teie arvates õiglane? Kas äkki peaks olema põhikool senise 9 aasta asemel 8 aastat? Või hoopiski anda gümnaasiumi kestvus vabaks, vahemikku 2-4 aastat, koos võimalusega lõpetamisel saada ka näiteks kutsetunnistus soovi korral? Või alustada ehk kooliteega varem, 6-aastaselt? Kas õppetundide arvu nädalas peaks vähendama - ja mida sellisel juhul teha vabaneva ajaga? Või on hoopis nii, et koolipäeva tuleks pikendada ja liita igasse päeva näiteks (laiade valikuvõimalustega) kehalise kasvatuse tunnid, et parandada noorte tervist ja vähendada perede koormust trennide eest tasumisel? Või pikendada koolipäeva nii, et edendatud saaks ka andekamad lapsed ja nõrgemad jõuaks järele aidata ilma eraõpetajate palkamiseta?

4. Ja igikestev küsimus - kuidas tuleks määrata lapse elukohajärgne põhikool? Olukorras, kus lastel kipub olema erinevaid elukohti - osad lapsed kirjutatakse sisse teise vanema, vanaema vms poole, selleks et laps õpiks näiteks samas koolis, kus on õppinud tema vanemad ja vanavanemad, või õpiks selles koolis, mis pakub näiteks jalgpallikallakut juba algusest peale (aga kodule lähedasein kool keskendub prantsuse keelele näiteks). Kas lapsevanem peaks osalema kooli valikul või tuleks selles osas põhiseadust muuta?

Olen väga tänulik kõikide tähelepanekute eest.

4 kommentaari:

  1. Vastaksin hea meelega kahele küsimusele:

    2. Ma arvan, et koolid peaksid olema suuremad, sest väikekoolid, mille ülalpidamiskulud on väga suured, ei ole lihtsalt finantsilises mõttes mõistlikud. Ei taha kõlada halvasti aga kui sulgeda väikekoole, kus tõepoolest õpib klassis paar last ja koolis üleüldse käib alla 50 lapse, peaks põhimõtteliselt üle jäävad ressursid katma laste koolitranspordi ja üldiselt võiks ka selle eest kuni põhikooli lõpuni olla tagatud tasuta õppematerjalid kui võimalik. Sellises olukorras peaks ka ära kaduma õpetajate puuduse probleem ja ehk saaks ka leevendada õpetajate palgamuret.

    3. Kõigepealt tuleks üle vaadata nii põhikooli kui ka gümnaasiumi õppekava ja seal teha üsna suuri muudatusi vastavalt praegustele vajadustele. Teiseks tuleks kindlasti eraldada põhikool ja gümnaasium ning eraldada üksteisest ka gümnaasiumi ja põhikooli õppekavad. Gümnaasium võiks keskenduda rohkem noore ülikooliks ettevalmistamiseks ning anda ka võimaluse noorel rohkem iseseisvaks saada, pakkudes rohkem valikaineid, mis vastavad ka ülikooli õppekavadele.

    VastaKustuta
  2. Aitäh, Sirle! Õppekava saab kindlasti kaasajastada, eriti toetan suuremat ja sisulisemat eraldamist kahe kooliastme vahel. Ja mõte gümnaasiumis suurema valikuvabaduse järgi on kulda väärt!
    Lisan igaks juhuks vähetuntud fakti, et väikekoolid on Eestis 157-s omavalitsuses - neis suuri koole polegi. Samas kulub nendele väikekoolidele/omavalitsustele vaid 20% kogu riigi haridusrahast. Kui lõpetada hariduse andmine Eesti 157-s omavalitsuses, kus haridust täna antakse, siis nende õpilaste vedu läheks kallimaks, kuna tegu on hõreasustusaladega.

    VastaKustuta
  3. Lisan ühe meilitsi tulnud kommentaari (hea autor hästi teada):

    Mul ei ole praegu ei kooliealisi lapsi ega lapselapsi, seetõttu ei oska ma
    tänapäeva kooliküsimustes midagi arvata, aga viimase küsimuse kohta tahaksin küll arvamust avaldada nii mu enda kui ka laste koolitee peale mõeldes.

    Eeldusel, et kõigis koolides saab korraliku hariduse, peaks lapsele
    logistiliselt või huvialade poolest (teie jalgpallinäide) sobivaima kooli
    valik jääma lapsevanemaile. Neil peaks see õigus olema, sest sirkliga kooli
    ümber tõmmatud ring või kohustuslik piirkonnakool ei pruugi olla mugavaima ligipääsuga konkreetsest kodust.

    Ajakirjandusest olen aru saanud, et Tallinn tegi otsuse, võttes aluseks ühe
    lapsevanema valitud kolmest koolist, ega arvestanud lastevanemate eelistusi. S.t need kolm kooli olid vanemail kindlasti pingereas ja esimene eelistus tugevalt teistest üle.

    Nii meie pere sõjaeelne põlvkond kui ma ise ning ka mu lapsed on käinud
    kooli kodust kesklinna suunas. Tavaliselt soodustab seda ka liiklus. Näiteks
    meie tänavalt vaadates ei ole Tartu maanteel tühjalt seisev täiskasvanute
    gümnaasiumi hoone (otse trammipeatuses) sugugi kaugemal ega halvemini
    ligipääsetav kui Vana-Kalamaja tänava oma, kuhu on kolm tiheda liiklusega
    teeületust; Tuulemäe tänav tundub aga üldse kuskil pärapõrgus asuvat. Paraku on kesklinnas suletud hulk koolimaju.

    Arvan, et lastevanemad suudavad ise paremini valida ja see, et kesklinna on
    väga vähe koole järele jäänud, et õigusta haridusameti mehaanilist
    lähenemist koolivalikule stiilis, et olete siia kolm kooli kirja pannud ja
    ühe neist me teile ju andsime. Vahel on vaja, et õed-vennad käiksid
    erinevates koolides, vahel on parem minna ühte kooli sõbraga oma või
    naabermajast või vastupidi, on parem, kui laps naabripoisiga samasse kooli
    ei satuks jms.

    Saan aru, et koolikohtade plaanimist ja piirkonnakoole on vaja, aga kui
    lapsevanem põhjendab, miks ta tahab last panna mingisse teise kooli, siis
    peaks seda talle kohtade olemasolu korral ka võimaldama.

    VastaKustuta
  4. Ilmselgelt oli see vähetuntud fakt ka minu väärarvamuse aluseks. Aga kindlasti peaks saama kuidagi praegust hariduskorraldust paremaks muuta. Alustada tuleks rahulikult ja sammhaaval, arvestades nii lapsevanemate kui ka laste enda arvamusega. Samuti on hea võimalus pöörata pilgud ka Põhjamaade hariduskorralduse poole, sealne hariduskorraldus on täitsa huvitav ja nii mõnigi asi rakendatav ka Eestis.

    VastaKustuta