Valitsuse haridusteesid 11 / 12

Valitsus on välja käinud 12 teesi hariduskorralduse kaasajastamiseks. Vaatleme lähemalt, mis on nende teeside sisu. Igas postituses üks tees koos selgitustega. Kõik arvamused, täiendused ja tähelepanekud on väga teretulnud!

Üheteistkümnes tees: Kavandatakse sammud õpilaste õpi- ja õpetajate õpetamiskoormuse vähendamiseks, sh läbi välishindamise suunamise peamiste õpiväljundite saavutamisele.

Kummalisel kombel on neist 12 teesist koolide välishindamine hariduse sisu mõttes kõige olulisem, ehkki kaudsel moel. Sest seni, kuni õpilaste teadmisi – või isegi ülikooli sissesaamist - hinnatakse numbritega, on täiesti loomulik tahe saada võimalikult häid numbreid. Ja sellest tulenevalt täiesti loomulik õpetajate keskendumine sellele, kuidas nende õpilaste numbrid võimalikult head saaksid. Seega on kerge tekkima olukord, kus koolid õpetavad seda, mida eelmistel aastatel on lõpueksamitel küsitud.
Tänase Eesti üldhariduse probleem on endiselt selles, et valikud on liiga väikesed – kuskilt justkui tahetakse, et kõik õpiks täpselt ühtemoodi. Soomes, kes ka tegelikult järgib seda ühtluskooli põhimõtet, mille sedastas teise ilmasõjaeelne Eestigi, on variatiivsus palju suurem. Ehk teisisõnu: probleem pole mitte üldises õppekoormuses, vaid selles, et kõik lapsed õpivad ühtemoodi. Meie õppekavad on ülekoormatud kohustuslike osistega, ent tegelikkuses peaksid koolid panema kokku oma õppekavad, mis võivad mõnel juhul olla mahult suureamdki – ent sobivad just selle kooli õpilastele.
Soomes on riiklik õppekava üsna üldine alates 1994. aasta õppekavareformist, aga detailsema ning “oma” teevad selle põhjal omavalitsused, võttes arvesse kohalikke iseärasusi, kohalike laste vajadusi. Ja lõpuks teeb iga kool oma õppekava, kusjuures kooli õppekava tegemisel osaleb kogu kooli kollektiiv. Ei mingit hirmu midagi “valesti” teha, ei mingit inspektorikartust või testis põrumise pelgu – kõike seda pole. Mida rohkem usaldada õpetajat ja mida vähem koole inspekteerida ning kontrollida, seda paremad on õpilaste tulemused, tõdeb Soome Haridusministeerium tutvustades Soome võidupositsiooni PISA testides. Koolide hindamine eksamite abil toimub ainult väikeses ulatuses ettevaatliku ning nõuandliku tooniga ja pistelise valiku alusel – kusjuures koolid, kes soovivad samuti eksameid teha, aga pole juhuvalimis, peavad eksamiõiguse eest maksma!
Õppimis- ja õpetamiskoormust vähendab kõige paremini õhinapõhine õpe, kui kasutada Hannes Tamjärve definitsiooni. Kui õpilasel lastakse õppida huviga ja võibolla täiesti teises järjekorras, kui on õpikus peatükid, siis õpib ta kiiremini, peaaegu märkamatult, ning väiksema koormusega. Selle eelduseks ongi lahtilaskmine rangest kontrollist ja ühetaolisuse tagaajamisest ning pedagoogi suurem usaldamine.
Kui hakata lihtsalt numbritega opereerima ja näiteks tundide arvu vähendada, siis tooks see kaasa teiste riikidega samal hariduspulgal püsimiseks vajaduse täiendav õpe lapsevanematel kinni maksta – ja seda vajadust me kindlasti ei soovi. Suund välishindamise vähendamisele ning sellest igasuguse bürokraatia eemaldamisele on kindlasti õige tee ja vähendab muuhulgas ka õpetaja koormust. Jääb rohkem aega põhilisele - õpetamisele!