16. juuli 2011

Subtiitritest on kasu


Suvises meedias on kerkinud mure subtiitrite õigsuse ja kvaliteedi pärast.
Muidugi peavad subtiitrid ilusti tõlgitud olema, aga ikka kipub midagi tõlkes kaduma minema. Kui kinos juhtub igav film olema, siis lõbustan ennast võimaluse korral filmis öeldu ja subtiitrite võrdlemisega. Filmide tõlkimine on tegelikult väga keeruline töö.

Ilmselt on täius püüeldav, mitte alati kättesaadav. Isegi imeliste eurodokumentide tõlkeid ei saada alati täkkesse, lugedes tuleb alatasa kiigata ka teiste keelte samade dokumentide poole. Hiljuti oli ühes ülevaates ‚ground level education“’i tõlkinud eesti keelde alushariduseks. Suveaeg, mis muud. ‚Ground‘ kõlab tõesti nagu aluspõhi, ainult et eesti keeles on alusharidus mitte see, mida põhikoolis antakse, vaid see, mille saavad lasteaiaealised lapsed. On olemas isegi alushariduse õppekava, mille leiad näiteks siit. https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917?leiaKehtiv  Paljudes riikides muuseas sellist õppekava polegi olemas, Eestis õnneks on. ‚Ground school‘ ka ‘ground level’ on ikka põhikool.

Muide, soomlased on analüüsinud, et üheks põhjuseks, miks nende lapsed rahvusvahelistes PISA testides nii häid tulemusi saavad, on midagi pealtnäha täiesti ebapedagoogilist. Televiisorivaatamine! Koolieelikud vahivad subtiitritega filme televiisorist ning selleks, et “keelatud viljast” paremini aru saada, on nad sunnitud ära õppima subtiitrite lugemise. Ilmselt oskavad nii mitmedki lapsevanemad kinnitada, et just sel moel nende järeltulija lugema õppiski. Ja mõelge ise – lugeda tuleb osata tõesti kiiresti, et subtiitrite sisu kaduma ei läheks. Samal ajal tuleb jälgida, et mis ekraanil toimub ja kuidas sündmused arenevad. Loetud subtiitrid tuleb omakorda tekstina lahti mõtestada, et aru saada, mida ja kes ikkagi ütles ja lisaks tuleb see arusaamine viia kooskõlla nähtava pildimaterjaliga. Seda nimetataksegi funktsionaalseks lugemisoskuseks, ilma milleta pole võimalik ka matemaatika tekstiülesandeid lahendada.
Subtiitrid on sedapidi vaadates “väikeste” rahvaste eelis. "Suurte" rahvaste, nagu ameeriklased ja venelased, filmimaastikul on ju enamasti nii, et tekst loetakse peale, sama lugu mehhiko seebikatega. Ei pea muud tegema, kui teleka ees lamama ja õlut sisse või pisaraid välja kiskuma. Järeldused tehku igaüks ise. Tegelikult on ikka imelik vaadata, kuidas Hitler ja Göring puhtas vene või inglise keeles jutlevad.
Nii et, kallid eesti telekanalid, palume rohkem subtiitritega filme! Või kuidas teie arvate?

(päevikukanne ilmus esmakordselt Delfi poliitikute suveblogis 16.07.2011)

1 kommentaar:

  1. Eestimaa Blogi10. august 2011 20:31

    Mina paluks Eesti riigilt taevakanalit, mis (subtiitritega mitmes keeles) leviks väga laialdaselt ja keskenduks Eesti (Baltikumi ja muu nõukaaegse ala) ajaloole, loodusele, kultuurile, filmidele, maaelule jne. Oleks parim võimalus oma seisukohti maailmale tutvustada ning näidata väga paljusid tuntud filme, kontserte jm.
    Aga subtiitrid üllataval kombel peaaegu alati (näit Fox Crime jt) probleemsed. Isegi kõikvõimalikud numbrid pea alati erinevad (vene keeles 3000, subtiitrites 300 jalga jne). Ja ei suuda kuidagi mõista, kuidas on see võimalik!?

    VastaKustuta