Õhtusööki filmiti 04.02 ning telepurgis on kogu see kompott 18.02.
Õhtusöögi menüüd kokku pannes võtsin kolm asja aluseks:
1. Olgu toidud sellised, et tööpäeva lõpus toimuvat õhtusööki jõuaks pakkuda ka töötav ema. Või tööd ja pereelu ühitav ema, kuidas iganes seda tänapäeval tavatsetakse nimetada. Seega pidid kõik toidud valmima väga kiiresti ja olema osaliselt eelmisel päeval, aga samuti kiires tempos, ettevalmistatavad.
2. Olgu toidud sellised, et nende tegemisega saaks hakkama ka keskmine põhikooli laps – ning loomulikult pidid toidud ka neile meeldima! Aluseks võtsingi oma laste eelistused ja toidud, mida nad ise on valmistanud. Mõnel puhul lisasin täiskasvanutemaailma maitseaineid lihtsalt juurde.
3. Olgu toidud tervislikud. Aga sellisel moel tervislikud, et hea on süüa, silmale ilus vaadata ning et lauast ei peaks tõusma tühja kõhuga.
ESIMENE EELROOG: TERVITUSJOOK „JUURTEGA MAAS“
Külaliste saabudes on igati mõistlik pakkuda tervitusjooki. Nii on midagi käes ja kosutuseks ka nendel, kes näiteks juhtumisi varem kohale jõuavad. Ka väike püstijalu vestlus enne lauda istumist mõjub alati ergastavalt. Alkohol ei tulnud kõne allagi – lisaks menüü põhimõtetele oli meie seltskonnast 2/5 kas lapseootel või imetavad emad.
Toormahl on üks lihtsamaid ja tõhusamaid võimalusi meelitada lapsi nende päevast kogust juur- või puuvilja ka tegelikult ära sööma. Värskelt pressitud porgandimahl on kõikidest valikutest üks kindlamaid: eestimaist porgandit on pea aastaringselt täiesti mõistliku hinna eest võtta, mahl on magus ning sisaldab ohtralt kasulikke vitamiine ning mineraale. Maitse pehmendamiseks sobivad kõige paremini kodumaised õunad, ent veebruaris on neist alles vaid üsna mahlavaesed vitamiinipommid. Seetõttu valisin segamiseks värskelt pressitud apelsinimahla. Apelsin + porgand = õun; täpsemalt öeldes õunasarnane maitse.
Et parasjagu on ohtralt viiruseid liikvel, siis koorisin ning lõikasin õhukesteks viilakateks ka juuresämbutäie värsket ingverit. Maitseelamuse täiustamiseks kraapisin noatera abil segusse ka veidi kuivatatud muskaatpähklit. Saumikser tegi sellest kõigest ühtlase ning erksavärvilise joogi. Segamiseks ja silmailuks sisse värske piparmündioksake ning külalised said võitlust külmetushaigustega ning immuunsüsteemi parandamist alustada. Elevust tekitas muskaatpähkel – ei, mitte mälestusena nõukogude-aegsest kodusvalmistatud pasteedist, vaid teadmisena, et suurtes kogustest tarvitatuna on tegu hallutsinatsioone tekitava viljaga. Maitseaine kohta väga suurtes kogustes, olgu lisatud.
Kõige õigem on muidugi porgandid ja õunad (või apelsinid) vahetult enne serveerimist ise pressida. Aga kuna ajalimiit oli väga piiratud, siis kasutasin valmispressitud mahlasid.
TEINE EELROOG: MÄRTSIJÄNESED EKSKURSIOONIL ITAALIASSE
Teiseks eelroaks pakkusin väikese jänesekujuliselt küpsetatud pannkoogi. Kui pannkoogitaignast kujukesi küpsetada, siis tuleb see paremini välja vedelast, õhukeselt küpsevast ning peenjahvatatud jahust tehtud taignast. Tervislikum valik oleks nisutooteid vähendada või küpsetada neid täisterajahust, ent seekord sai valitud mõistlikult väike kogus, mis ei tee kuidagi taljele ega südamele halba. Tervisliku toiduga ongi nii, et kogus on kõige peamisem. Porgand on muidugi tervislik, ent kui seda väga palju sisse ajada, siis poeporgandist võib saada nitraadimürgituse ja mistahes porgandist kollaka naha. Samamoodi on pannkookidega: mõistlikus koguses pole peaaegu mitte miski kahjulik. Ja vastupidi.
Erineva kujuga pannkoogid on laste suur lemmik ja nii palju võib ju ikka toiduga mängida. Ehk arendab pisut loomingulisustki? Sobiva taigna saab piimast, munadest, jahust ja veidikesest soolast. Kiiruse huvides kasutasin seekord kodumaist pannkoogitaignapulbrit, kuhu vee asemel lisasin 10%-list rõõska koort – nii saab isegi poolfabrikaadist täiesti maitsva suupiste.
Pannkoogi täidise tegin itaaliapäraselt kerge. Mozzarella juust on üsna maitsetu ja lahja, ent kui see tükeldada ja segada tükeldatud tomati (kasutasin erivärvilisi kirsstomateid), rohelise ja punase basiiliku lehtede ning lambasalatiga, hakkab maitse juba looma. Sekka veel külmpressitud oliiviõli, mida maitsestasin värskelt pigistatud sidrumimahla, värskelt jahvataud musta pipra ning vähese soolaga. Kõige peale pihutäis piiniapähkleid (mis on tegelikult piiniamänni seemned – meil tekkiski saate toimetajaga vaidlus, et kas tegemist on pähklitega. Pärast kontrollisin järgi: tegemist ei ole pähklitega, ent eelistermin eesti keeles nende kohta on ikkagi pähkel). Odavam ja sama hästi sobiv on kreeka pähkel, ning mõlemad koos täiendavad kenasti teineteist. Mozzarella ostsin loomulikult sellise, mis on Eestis toodetud ning säilitusainetevaba. Pole need itaallased paremad ühti.
Laudkonnas tekitas küsimus, et kes õieti on märtsijänesed ning mis on nende missioon. Lähemalt saad sellest lugeda siit.
PÕHIROOG: "Päev-enne-Kalamaja-kalaturu-toimumist" kala "nõuame-eesti-väiketootjate-toodangut-kaubanduskettidesse" lisandiga
Menüü koostamise ajal polnud veel teada, millist värsket kala reede hommikul kohalik kaubandusvõrk pakub. Kalamaja kuulus kalaturg avab oma lahked letid aga alles laupäeval. Õnneks oli poes värske eestimaine koha, mugavalt valmis fileeritud. Kala maitseb lastele väga, ilmselt on neil mingi sisemine vajadus oomega-rasvhapete ning muu kalakasuliku järgi lihtsalt nii suur. Kala valmistamine on imelihtne: foolim pannile, kalafilee sellele, peale pisut soola, täiesti tavalist võid, tilli ja sidruniviile, ahju, ning juba ongi hõrgutis koos. Et uusi maitseid ja lõhnu pakkuda, sai lisatud ka paar rosmariinioksakest. Olen rosmariini ka Eesti kasvuhoonetes ja rõdupottides näinud, seekordne saak pärines küll Itaaliast ja import-plastkarbikesest. Rosmariin annab kalale omapärase maitse ning võitleb ühtlasi näokortsude vastu ;-).
Lisandiks piisab kuningliku kala kõrvale õige kergelt praetud (või kuidas keegi seda nimetad – vokitud) aed- ja juurviljadest. Pannile pooleks võid ja oliiviõli, ning kõigepealt porgandirattad. Porgandil kulub lihtsalt pehmenemiseks teistega võrreldes veidi kauem aega. Siis otsa see, mis parajasti põllult võtta. Meie kaubandus ajab muidugi masendusse sellega, et neile tundub toredam vedada lettidele juurikaid loksat-loksat teisest Euroopa otsast, kui et kohalikku kraami müüa. Porgandi järel võtsid viilutatult kohad sisse sibul (õnneks kohalik), suvikõrvits (kabatsokk), punane, kollane ning oranz paprika ning porrulauk. Serveerimisel lisavad värvi ja maitset riivitud parmesani juust ning basiilikulehed.
Kiiruse huvides tegin nii, et enne kerget pannitamist ja enne külaliste tulekut olin kõik selle silma- ja maitseilu hetkeks keema ehmatanud (porgandit isegi ll minuti keetes) ja siis kohe kurnanud. Midagi ei tohi pehmeks minna! Sellise ettevalmistuse abiga sai laudkonnast ka ise osa võtta, sest praadimiseks piisas väga lühikesest ajast. Samal ajal muidugi tuleb arvestada ka sellega, et otse praadimine annab krõmpsuma ja värskema maitse.
Kala kõrvale ja toekama toiduportsjoni huvides pakkusin juurde värskelt küpsetatud Kalamaja pagarikoja seemneleiba koos isetehtud ürdivõiga. Et kala maitsele sobivas toonis tausta mängida, kasutasin vaid tilli ja peterselli ning veidi soola, need lisasin juba vahtu löödud vahukoorele ja kloppisin võiks. Täpsemalt öeldes kasutasin ikka vana head saumikserit. Tsirr ja valmis. Või tuleks eelmisel päeval valmis teha ja vesi välja nõrutada. Tegelikult oli ka lauale pandud leib eelmisest päevast, sest otse ahjukuum päts on liialt nätske lõigata. Pealegi sõid selle pereliikmed enne külaliste kohalejõudmist lihtsalt ära – kaua sa ikka suudad värske leiva lõhnale vastu seista, eriti kui isetehtud ürdivõi viiludel mõnusasti sulab ja maitse keele alla viib! Õnneks oli eelmise päeva pätsi veel leivakapist leida.
Pearoa juurde pakkusin joogiks vett. Valdavas osas Eesti kraanidest tuleb joogivesi, mis on pudelivetest tõhusalt tervislikum, hinnavahest ei hakka rääkimagi. Võib ainult imestada, et milleks kogu see taaravedu Itaaliast või Prantsusmaalt. Õnneks on müügil ka kodumaist pudelivett.
Et kraanivesi maitseks hüva ja oleks ka silmale ilus vaadata, lisasin sellele laimiviile ning külmutatud maasikaid. Viimased toimivad lisaks suurepäraselt jää asemikena.
MAGUSTOIT: Õnnetoov martsipani-murakatort talvise hingeraviteega
Tordi tegin valmis eelmisel õhtul äärmiselt lihtsatest komponentidest. Tordi valmistamise kirjelduse leiad siit. Kaunistamiseks oli seekord lisatud roosast martsipanist voolitud õnnepõrsaid ja lihtne tekst: "Palju õnne!"
Mängulisuse huvides lisasin tordile terveid mandleid nõnda, et iga torditükiga pidi üks sööjani jõudma. Sinna juurde muidugi too jutt, et kes mandli leiab, saab õnnelikuks. Ma siiralt loodan, et külalised olid, on ja saavadki õnnelikeks, ehk on mandlist sellel teel veidikenegi abi.
Kus on siin tervislikkus, võite nüüd õigustatult küsida. Peale säilitusaine valmisküpsetatud biskviidis oli ju tegemist täiesti naturaalsete komponentidega, küsimus on taas koguses. Nii magusat kooki on mõistlik süüa väike tükike, see-eest annab kiirelt kehas põlema hakkav süsivesikutelaks innustust ning kütet õhtusöögijärgseks jalutuskäiguks.
Magusa koogi tasakaalustamiseks pakkusin raudrohu-piparmündi teed. Mõlemad ürdid on ise korjatud looduskaitselisest Kolu pargist Kadrinas. Täpsemalt öeldes meie suvekodu kõrvalt. Raudrohi soodustab seedimist ja aitab külmetuste vastu, piparmünt rahustab hinge ning meelt. Kellele raudrohu maitse võõras, pakkusin tee sisse segamiseks vanamoodsaid karamelle. Tee peab tõmbama vähemalt 10 minutit.
Magustoiduga läksin alt selles mõttes, et täiskasvanud ei vaja tegelikult toidukorra mõnusaks lõpetamiseks sellises koguses süsivesikuid nagu lapsed, samuti oli kook nende jaoks liiga magus. Magusat on vaja aju kasvamiseks (loomulikult taas mõistlikus koguses), seetõttu ongi lapsed magusa järele hullud. Evolutsioon ei näinud muidugi ette sellist magusaküllust nagui praegu on. Oleksin pidanud pakkuma näiteks palju tervislikumat vürtsikat kisselli, mille retsepti leiad samuti ajaveebi samalt lingilt. Lihtsalt väga ammu pole ette tulnudki, et ainult täiskasvanutest koosnev õhtusöök serveerida on, ikka on mingid lapsed ka jalus sebinud. Muide, vahelduseks oli päris tore!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar