IRL'i kultuuriprogramm on järgnevaks perioodiks mu meelest läbi aegade parim (suurmad tänud Ando Kivibergile, Berit Teeäärele ja Kaarel Ojale), sestap lubage tutvustada, siin see on:
Iseseisvuse taastamisele järgnenud 20 aastal oli meie peamine tähelepanu oma riigi arendamisel suunatud sellele, et tagada riigi ja ühiskonna toimimiseks majanduslik alus. Selle kõrval on kultuuri säilimise tagamine ja areng olnud mõnevõrra vähema tähelepanu all. Ometi on Eesti riigi sünni ja kestvuse aluseks just idee ja usk ideaalidesse, mida toidab kunstiline väljendus ja loovus.
Isamaa ja Res Publica liidu sooviks on luua oluliselt paremad tingimused rahvusliku kultuuri edenemiseks ja õitsenguks, loomemajanduse edenemiseks ning võimalused kodanike loovuse vabaks arenguks, sest põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.
1. Kaasame kultuurivaldkondade esindajad poliitika kujundamisse
Poliitika peab lähtuma nende valdkondade vajadustest, mille tegevust see reaalselt korraldab. Süsteemne koostöö valdkonna esindajate, ekspertide ja kultuuriministeeriumi vahel peab saama arengu- ja tegevuskavade koostamise põhimõtteliseks aluseks. Kultuuriministeeriumi roll on olla altpoolt tulevate valdkonnapõhiste algatuste administratiivne tugistruktuur.
Selle saavutamiseks:
Loome toimivad ja regulaarsed koostöövormid (nõu- ja mõttekojad, töörühmad ja ümarlauad) valdkondade esindajate kaasamiseks poliitika kujundamisse ja valdkondlike arengukavade koostamisse.
Korraldame iga kahe aasta järel kõiki kunstivaldkondi kaasava ja põhjalikult ette valmistatud kultuurifoorumi.
Lihtsustame loomeliitude asutamist, et soodustada uute ja tänapäevaste ühenduste teket. Kaasame tegutsevad loomeliidud aktiivselt loominguliste töötajate olukorra parandamisse ning kultuuripoliitika kujundamisse.
2. Muudame kultuuriinstitutsioonide rahastamise eesmärgipõhiseks
Mitmeaastane rahastamine. Loome süsteemi, kus kultuuriorganisatsioonide riigieelarvest rahastamise maht garanteeritakse pikemaks ajaks kui üks aasta. Vaid aastased eelarveotsused piiravad kultuuriorganisatsioonide tegevust praktikas väga otseselt – näiteks tunnustatud ooperi- või balletilavastaja kutsumine või välisnäituse toomine Eestisse eeldab reaalsuses kokkulepet ja eelarvekindlust enam kui kahe aasta peale ette.
Sõltumatus omandivormist. Mitmeaastaste toetuste süsteem loob kunstivaldkonnas reaalse konkurentsi ning võimaluse toetada institutsioonide asemel oma tippvormis olevate elujõuliste loovkollektiivide tegevust. Rahastamisotsuste tegemisel tuleb lõpetada ka valdkonna arengut pärssiv sõltuvus omandivormist, see tähendab riigiasutuste eelistamine riiklikele sihtasutustele ja riiklike sihtasutuste eelistamine eraõiguslikele organisatsioonidele (mittetulundusühingud ja sihtasutused). Otsustamisel tuleb poliitilistele ja vormilistele kaalutlustele eelistada eksperthinnanguid ja tegevuse sisu.
Mahuliste rahastamiskriteeriumite kõrvale tuleb luua ka sisulised. Mitmeaastaste toetuste süsteemi kõrval tuleb rakendada iga-aastane lisaraha süsteem (kuni 20% kogu valdkonna toetusest), mille eesmärgiks on toetada konkreetsemate eesmärkide saavutamist. See tähendab otsuseid, mis põhinevad sellistel kriteeriumitel nagu žanriline mitmekesisus, regionaalsus, suunatus noortele ja lastele, vähemusrahvuste kultuur, omamaine originaallooming, kaasaegsus, kõrge kunstiline tase jms.
Selle saavutamiseks:
Asendame iganenud rahastamismudeli mitmeaastaste toetuste süsteemiga, mis tagab kultuuriasutustele pikemaajalise kindlustunde ning seab kindlad eesmärgid nende tegevusele.
Riigieelarveliste tegevustoetuse jagamisel loome eri suurusega organisatsioonidega arvestava süsteemi, mis kindlustab suuremad võimalused ka väikestele kollektiividele.
Loome mitmeaastase rahastamissüsteemi kõrvale kvalitatiivsetel alustel põhineva lisarahasüsteemi.
Loome juriidilise aluse kultuurikorralduseks omavalitsusüksuse tasandil, seadustades vajadusel rahvamajade institutsiooni
3. Suurendame kõrgharidusega kultuuritöötajate palku
Kultuurivaldkonna palgad on täna ühed Eesti madalamad, moodustades vaevalt 80% Eesti keskmisest. Peame eelarvevõimaluste tekkimisel vajalikuks kultuuritöötajate palku tõsta.
4. Parandame kodumaise tippkultuuri kättesaadavust väljaspool suurlinnu
Kutseline kultuur peab jõudma regulaarselt suurlinnadest väljapoole. Tuleb soodustada Kinobussi ja „Teater maale“ laadsete algatuste ja programmide teket ning regulaarsust ka teistes valdkondades – rändnäitused, külaliskontserdid jms. Nimetatud tegevus vajab süsteemsemat koordineerimist ja praegusest enam toetust.
Selle saavutamiseks:
Suurendame sihtotstarbelist toetust tippkultuuri viimiseks väljapoole maakondade keskusi.
Suurendame kultuuriasutuste koostööd avalik-õigusliku meediaga.
Loome programmi kodumaise tippkultuuri (muusika, teatri, filmi, animatsiooni, kaasaegse kunsti ja –tantsu) jõudmiseks laiema vaatajas- ja kuulajaskonnani läbi avalik-õigusliku ja erameedia kanalite.
5. Loomemajanduse toetamine
Loomemajandus, mis koondab täna enam kui 28.000 töötajat ning loob 3% SKT’st, on üks meie kiiremini kasvavaid majandusvaldkondi (sealhulgas tööhõive seisukohalt). Paraku ei tunnustata täna selle sektori rolli ja potentsiaali piisavalt ning erinevatel riigi institutsioonidel puudub valdkonnast ühtne arusaam. Valdkonna võimekus tuleb aga realiseerida, sest selle ekspordipotentsiaal on Skandinaavia riikide tuules ja kogemusele tuginedes väga suur. Valdkonna tegevust tuleb igati soodustada.
Selle saavutamiseks:
Viime loomemajanduse riiklikult prioriteetsete majandusvaldkondade hulka.
Jätkame loomemajanduse ekspordiagentuuride ja kohalike tugistruktuuride (arenduskeskused, ettevõtlusinkubaatorid loomemajanduse tarbeks jmt) riiklikku toetamist ning leiame võimalusi tagada organiseerunud loomemajandussektorite tugistruktuur-organisatsioonidele (Disainikeskus, Arhitektuurikeskus, Eesti Muusika Arenduskeskus) valdkondade arendamiseks stabiilne iga-aastane riiklik rahastus.
Muudame EAS’i toetusmeetmed ja riigihangete korra loomemajanduse ettevõtete eripäradele vastavateks.
Jätkame tegevusi Eesti audiovisuaaltööstuse toetamiseks kõrgtehnoloogilise keskuse loomisel Balti Filmi- ja Meediakooli juures ning otsime täiendavaid võimalusi taastada Eesti filmitootmise infrastruktuur, et arendada Eesti filmitootmisteenuseid eksportivaks maaks. Selleks arendame välja filmitootmisteenuste eksportagentuuri (FilmCommision), kes müüb Eestit filmivõtete sihtmaana, abistab ja kutsub kohale välisprodutsente, peab üleval andmebaasi tegijatest, lokatsioonifotodest jne.
Toetame muusikavaldkonna ekspordistrateegia arendamist, töötades koos Eesti Muusika Arenduskeskusega välja eksporttegevuste toetamisele suunatud toetusmehhanismid nagu tavaks Põhjamaades (välistuuri-toetus artistidele, valdkondlikud välisturundusprojektid).
6. Süsteemne Eesti kultuuri tutvustamine välismaal
Tuleb luua süsteem, mis aitaks Eesti muusikal, filmil, kirjandusel, kaasaegsel kunstil ja etenduskunstidel ennast maailmas nähtavaks teha ning sealsel turul konkureerida. Meie kultuuriesinduste tegevus on seni olnud juhuslik ja omavahel nõrgalt koordineeritud. Seejuures on põhjendamatult alarahastatud Eesti Instituut, mis seda tööd on aastaid teinud. Eesti Instituudist tuleb kujundada läbimõeldud strateegia ja piisavate ressurssidega koordineeriv ning initsiatiivide elluviimiseks vajalikke vahendeid omav organisatsioon. Lisaks kunstiteoste ekspordile tuleb oluliselt enam tähelepanu pöörata ka loovisikutele - Eesti lavastajad, tantsutrupid, kunstnikud ja kirjanikud peavad saama võimalusi resideeruda ja töötada välismaal.
Selle saavutamiseks:
Loome strateegia ja toimiva süsteemi, mille põhieesmärgiks on järjekindel Eesti kultuuri ja tegevkunstnike tutvustamine ja vahendamine välismaal.
Tugevdame Eesti Instituudi rolli meie kultuuri tutvustamisel sihipäraste vahendite suunamise abil tema arengusse.
7. Väärtustame kvaliteetset avalikku ruumi
Linnaruum ja avalikud hooned on oluline osa meie elukeskkonnast. Arhitektuur on aga väga püsiv ning ebaõnnestunud lahendused jäävad kestma. Läbimõeldud ja sobituv arhitektuur tõstab aga seevastu elukvaliteeti mitmete põlvede jaoks. Seetõttu peavad otsused olema põhjalikud ja mitmekordselt läbi kaalutud.
Selle saavutamiseks:
Täpsustame arhitektuurikonkursside nõudeid eesmärgiga saavutada mitte üksnes soodsa hinnaga vaid ka kvaliteetne tulemus. Oluliste avaliku sektori poolt tellitavate hoonete projektide tellimisse kaasame eksperdid ning kohalikud huvigrupid.
Kaalume riigis ühtse arhitektuuripoliitika koordineerimiseks riigiarhitekti ametikoha loomist
8. Eesti keele arendamine
Keele säilimise seisukohalt on kõige olulisem keele jätkusuutlik areng. Areng toimub kõige kiiremini aga erialases keeles. Erinevate programmidega tuleb soodustada seda, et tekiks võimekus mistahes valdkonna erialast keelt arendada, uusi mõisteid eestindada ja meie kontekstist lähtuvalt defineerida ning mõtestada. Inimesed kasutavad üha enam arvuteid ja internetti ja see on ruum kus toimub ka keelte vaheline võistlus. eesti keele kasutamine peab selles keskkonnas olema mugav.
Selle saavutamiseks:
Loome toetusprogrammi, mis soodustab erialase keele arengut.
Toetame rahaliselt igal aastal vähemalt 50 olulise erialase uudisteose tõlkimist ja eestindamist ning avaldamist e-raamatuna.
Peame oluliseks IT vahendite (automaattõlkeprogrammid, sõnaraamatud jms) arendamist ning olulise tarkvara eestindamist.
9. Kultuuriväärtuste säilimise tagamine
Muinsuskaitse on Eestis toimiv süsteem, kuid vajab täiendavat rahastamist, et paremini oma eesmärke saavutada. Vahendite vähesuse tulemuseks on sagedane kultuuripärandit kahjustav restaureerimine. Karistusmeetmed on muinsuskaitsel olemas, aga oleks vaja ka toetussüsteeme, et pärandi omanikel tekiks motivatsioon oma vara õigesti restaureerida.
Selle soodustamiseks:
Tõstame oluliselt avariirestaureerimiste vahendeid. Kultuuripärandi säilimise tagamiseks loome mälestiste omanikele mõeldud restaureerimistoetuste fondi.
Loome toimiva toetuste süsteemi, mis motiveerib omanikke mälestisi restaureerima muinsuskaitse nõuetest lähtuvalt.
10. Autoriõigused
Autoriõiguse seadus pärineb 1992. aastast. Hoolimata 2000. aastal tehtud muudatustest jääb ta tänapäevasele arengule jalgu ja mitmed valdkonnad on sisuliselt reguleerimata. Väga puudulik on esitajaõiguste kaitse ning seadusandluses tuleks defineerida loomingulise stipendiumi mõiste.
Oluline on ka kollektiivsete esindusorganite järelvalve tõhustamine ning reguleerimine. Paljuski on tegemist monopoliga, mille tegevuse üle puudub esindatavatel kontroll.
Selle saavutamiseks:
Kaasajastame autoriõiguse seaduse ning reguleerime puudulikult kaitstud valdkonnad.
Sätestame võimaluse rakendada autoriõigustega tegelevate kollektiivsete esindusorganisatsioonide avalikkuse finantstegevuse järelvalvet läbi täpsemate finantsaruannete avalikustamise ja audiitorkontrolli.
11. Vabakutseliste loovisikute sotsiaalkindlustuse ja õiguste kaitse süsteemi loomine
Peame vajalikuks luua tingimused, kus vabakutseline olla on võimalik, majanduslikult mõttekas ja aus. Vabakutselistele loovisikutele on vaja luua toimiv õiguslik raamistik, mis annaks garantii tervisekindlustuseks, pensioniks ning autoriõiguste kaitseks.
Loovisikute tegevust ei pea suruma FIE, OÜ või MTÜ vormi, sest FIE ei ole tänasel päeval jätkusuutlik tegutsemisviis, ühe-mehe-ettevõtlus tähendab aga reeglina minimaalseid makse riigile. See pole kasulik ega õiglane ei loovisikute ega riigi vaatevinklist. Lisaks loob läbi erinevate juriidiliste kehandite tegutsemine keerulise olukorra autoriõiguste kaitses.
Loovisikute tegelikud vajadused jõuavad selgel kujul seadusandjateni, kui loomeliitude hulk on suurem ja mitmekesisem ning need koondavad ka reaalselt kõiki loovisikuid.
Selle saavutamiseks:
Garanteerime vabakutselistele tunnustatud loovisikutele tervisekindlustuse ja muud sotsiaalsed garantiid ka olukorras, kus nende maksustatud sissetulekud ei ole regulaarsed, aga ületavad aastas 12-kordset miinimumpalka.
12. Soodustame kodanikuühiskonna, ühistegevuse ja tugevate kogukondade kujunemist ning tegelemist rahvakultuuriga.
Paljudel Eesti väikestel küladel, alevikel ja isegi linnaosadel on potentsiaal kujuneda tugeva ühistunde ja identiteediga kogukondadeks. Sellist arengut tuleb erinevate toetusprogrammide kaudu igati soodustada. Nii paraneb kogukondade ühistegevuseks vajaliku keskkonna areng.
Selle saavutamiseks:
Muudame rahvakultuuri rahastamise kodanikuühiskonna alustelt lähtuvaks.
Soodustame erinevate toetusprogrammide kaudu ühistegevusteks vajaliku keskkonna arengut.
Teeme kõik endast oleneva, et säilitada erinäoliste ja elujõuliste kogukondade (Kihnu, Setu jt.) traditsioonide säilimine ja areng.
13. Sisukas ringhääling
Rahvusringhääling lähtub Eesti rahvuslikest huvidest ja headest ajakirjanduslikest tavadest.
Rahvusringhäälingu tänuväärne roll eesti kultuuri hoidjana ja avalike debattide eestvedajana peab tugevnema. Selleks tuleb parandada koostööd teiste kultuuriinstitutsioonidega, samuti Eesti ülikoolidega.
Rahvusringhääling peab olema nähtav ja kuuldav kõikjal Eestis.
Samuti ootame paremat kvaliteeti ja seadusest tulenevate nõuete täitmist eraringhäälingult. Selle tagamiseks on vaja luua sõltumatu regulaator, mis ei allu kultuuriministeeriumile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar