Tasulise parkimisala laiendamine Kalamajja – EI!

Kokkuvõte Telliskivi Seltsi koosolekul, Telliskivi Seltsi listis ning Facebook’i grupis “Kalamaja uue tasulise parkimisala vastu” esitatud vastuväidetest linnavõimude põhjendustele tasulise parkimisala laiendamise poolt.
Järgnevalt ei ole toodud neid argumente, mis puudutavad parkimisala laiendamise eelnõu menetlust (kui eelnõu ise on mittevajalik, pole põhjust ekselda ka selle menetlemise nüanssides) ega ka mitte alternatiivseid lahendusettepanekuid – alternatiivsed lahendused kas ei vaja õigusruumi muutmist või on lahendused saavutatavad teiste eelnõudega.
1. Väide, et Kalamajas on suuri probleeme parkimisega, ei vasta tõele. Ei ole tuvastatud ühtegi tänavat, kus parkimine oleks tõsine probleem.
Vt nt ülevaade niinimetatud probleemsetest kohtadest: http://ruubiku.kuubik.ee/kalamaja/
Lisaks lugematu hulk FB-s ja seltsi koosolekul tänavate välja elanike poolt välja toodut, et probleemi pole.

2. Väide, et Kalamaja muudetakse tasuliseks parkimisalaks elanike soovil, ei vasta tõele. On tuvastatud ainult üks kirjalik pöördumine, räägitud on ka kolmest telefonikõnest. Jahu tn 1 elav KE volikogu saadik tõi näite oma maja ees olevast parkimisprobleemist, kontrollkäikudel seda pole teiste elanike poolt tuvastatud, v.a. probleemi osas, et uusarendaja müüb kinnistul parkimiskohti 100.000 krooni eest. Samal ajal on parkimiskorralduste vastaste hulk ületanud juba vähemalt 2300 inimese piiri.
3. Väide, et tänavad polegi mõeldud parkimiseks, ei vasta tõele. Linn on ise rajanud tänavatele parkimiskohti (nt Põhja pst, Tööstuse tn, Vabaduse v 7 hoone ees jne). Ka kõnniteedel tohib inimene seista ja näiteks sõbraga vestelda. Liikluseeskiri reguleerib tänavatel parkimist, mitte ei keela seda.
4. Väide, et probleemiks on parkimine kõnniteedele, vastab osaliselt tõele, ent selle küsimuse lahendamine ei sõltu tasulise parkimisala laiendamisest, vaid liikluseeskirjade täitmise tõhusamast kontrollist. Liikluseeskirja § 143 punkt 3 kohaselt võib kõnniteel parkida kui seda lubab liikluskorraldusvahend. Muid erandeid ei ole: "3) osaliselt või täielikult kõnniteel, kus seda näitab vastav liikluskorraldusvahend, jättes jalakäijale seal vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba."
5. Väide, et probleemiks on hooviväravate ette parkimine, võib vastata osaliselt tõele, ent selle küsimuse lahendamine ei sõltu tasulise parkimisala laiendamisest, vaid liikluseeskirjade täitmise tõhusamast kontrollist. Liikluseeskirja kohaselt ei tohi nimelt isegi mitte peatuda, saati siis veel parkida selliselt, et see takistaks teisi liiklejaid.
6. Väide, et Kalamaja liiklus tuleb muuta kiiremaks, ei vasta tõele. Vastupidi – elanikud on korduvalt väljendanud tahet liiklust rahustada, on kostnud ettepanekuid osa tänavaid muuta õuealaks, rõhutatakse probleemile, et Soo tn-l ei peeta tegelikkuses kinni 30 km/h piirangust ning et kiiruseületamisi kontrollitakse liiga vähe, et mitmele poole on vaja jalakäijate liikumisturvalisuse parandamiseks ristmike reguleerimist jne. Kadrioru Selts on juba tasulisel parkimisalal püstitanud eesmärgiks saavutada autode parkimine selliselt, et nood endiselt aitaksid piirkiirust allpool hoida (vt nt http://www.epl.ee/artikkel/578053).
7. Väide, et tasulise parkimisala laiendamine lahendab Salme kultuurikeskuse parkimisprobleemi, ei vasta tõele. Esiteks toimuvad seal üritused peamiselt planeeritud tasuta parkimise ajal ning teiseks lahendaks olukorra hoopis Salme kultuurikeskuse ümbruse lõpuks väljaehitamine (sh koos Tõllu tänava kõvakatte alla viimisega) koos jalakäijate valgustatud liikumisteedega, mis sobiksid ürituste ajal ka parkimiseks.
8. Väide, et tasulise parkimisala laiendamine vaid probleemsetele tänavatele lahendab parkimisprobleemi Kalamajas, ei vasta tõele. Esiteks, nagu tuvastatud, pole seda probleemi. Teiseks, nagu kordab Transpordiamet, kaldub parkimine koheselt üle parkimisala piiri taha, ja nii tekitatakse kunstlikke ummistusi ehk siis probleeme hoopiski juurde. See on hästi näha ka juba tänasest olukorrast, kus Põhja puiesteele rajatud parkimiskohtade read seisavad tühjalt, sest autod pargivad mõni meeter edasi tasuta aladele ja hoovidesse.
9. Väide, et pole probleemiks, kui ühe asumi elanikud maksavad solidaarselt selle eest, et nende autod linnaruumi kasutavad, ei ole õiglane. Linnaruumi kasutavad kõikide linlaste autod, Tallinnas on 74.590 eravalduses mootorsõidukit, elanike arvust (402689) teeb see keskmiselt, et 18,43% inimesele kuulub auto.
Kalamajas on kokku 5934 eraisikute postkasti, hinnanguliselt elab siin 10-11.000 inimest, seega kohalike mootorsõidukite hulk võiks olla kuni 2000, tõenäoliselt isegi vähem, kuna tegemist on suhteliselt kesklinnalähedase piirkonnaga. Mis teeb terve linna mootorsõidukitest vaid 2,7%. On põhjendamatu pidada sellele osale täiendava maksu kehtestamist kuidagi solidaarseks.
10. Väide, et tasulise parkimisala laiendamine soodustab ühistranspordi ja jalgratta kasutamist, ei vasta tõele. Tasuline parkimisala on liikluskoormuse reguleerimise vahendina vajalik tiheda transiidiga aladel, kus ka ühistranspordivõrk on tihe. Kalamaja piirkond on ühistransporditeenusega varustatud ebaühtlaselt ja väheste valikuvõimalustega, vaadates aga Tallinna jalgrattateede kaarti (vaata „Jalgrattateede kaart 2009“, lk 87 kogumikust Tallinn arvudes: http://www.tallinn.ee/g2677s45500), näeme Kalamaja kohal suurt valget laiku ja igasuguste ühendusteede puudumist. Ühistranspordi graafikuid tuleks hõrendamise asemel tihendada, tagada tsirkulaarse liikumise võimalused ühistranspordiga ning rajada kergliiklusteid, samuti parandada jalakäijate liikumisvõimalusi – sel moel saaks kaasa aidata autodele alternatiivsete liikumisviiside kasutamisele. Täna mõjub parkivate autode tõttu aeglustatud autoliiklus pigem jalakäijatele – ratturitele sobivamana, st jalgsi liikumist ja rattasõitu soodustavana.
11. Väide, et autode täiendav parkimine hoovidesse aitab hoove heakorrastada, ei vasta tõele. Hoove aitab heakorrastada ikkagi hoovide heakorrastamine, ning mida väiksem on hoovides parkimiskoormus, seda kalamajalikumad ja miljööväärtuslikumad hoovid on. Siin on ka maailmavaatelisi erinevusi: mõni muidugi võibki pidada ilusaks vaid selliseid hoove, millel on täisautomaatikaga väravad, maksimaalne sillutatus, drenaazisüsteemid (sest vihmaveel polegi kuskil pinnasesse imbuda) võibolla ka mõni parkimismaja, pisut konteinerhaljastust, aga igatahes hoovitäis autosid. Teistele meeldib, kui hoovides on muru, (maapinnaga püsivalt ühendatud) puud, peenrad, pesukuivatusnöörid, istumiseks pingid ja lauake, lastele liivakast ja mängumaa, koerad-kassid, puuriit, rattakuur ja võibolla ka kuskil nurgas pisut autoparkimist. Parkimiskoormuse suurendamine hoovides, vastupidi, halvendab võimalust sellist kalamajalikku hoovi hoida ja miljööväärtuslikult korrastada.
Ääremärkusena, et jabural kombel nõuab Tallinna „Hoovid korda“ programm praegu küll tõesti sellises ulatuses parkimiskohtade loomist, mis pole kooskõlas miljööväärtuslike alade põhimõtetega ega ka mitte tegeliku parkimisvajadusega antud piirkonnas.
12. Väide, et parkimisprobleem Kalamajas on nüüd tekkinud, ei vasta tõele. Üldiselt on Tallinnas, nagu kogu Eestis, vähenenud majanduskriisi tõttu ja ilmselt ka inimeste suurema teadlikkuse tõttu autode kasutamine ja seeläbi ka autode parkimine. Vastav tendents peegeldub ka tegelikes laekumistes parkimisest Tallinna linnaeelarvesse – ning see tendents on selgelt vähenev. Poole aastaga on linn suutnud koguda vaid kolmandiku soovitud parkimistasude summadest, parkimistrahve on laekunud veelgi vähem (vt www.tallinn.ee/est/Tallinna-linna-laekumiste-aruanne).
13. Väide, et tasulise parkimisala piir tuleks nihutada südalinnast igalt poolt ühekaugusele, ja et praegune parkimisala olevat ühele poole “kaldu”, ei vasta tõele, sest see on juba ühekaugusel ning midagi pole vaja kuskile nihutada.
Praegune parkimine näeb välja selline: http://www.tjo.ee/failid/Tln_parkimine_08_veeb_suur.gif
 Südalinna parkimistsoon on täpselt selle ala keskel!

Seega: põhjuste puudumisel peab Tallinna Linnavolikogu jätma vastu võtmata eelnõu „Tallinna Linnavolikogu 30. jaanuari 2003 määruse nr 9 „Parkimistasu kehtestamine” muutmine”, mille Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna linnavalitsus on volikogule esitanud oma 26. mai otsusega.