Mitu erinevat perekonda Sul on?

Perekonda on iga Eesti seadus isemoodi määratlenud, nõndaviisi võib vabalt juhtuda, et ühe seaduse järgi on inimesel üks perekond, teise järgi kuuluvad perekonda hoopis teised liikmed ja inimese enda ettekujutus võib olla hoopis kolmas nimekiri. Perekonna õiguslik määratlus Eestis puudub, seda mõistet kasutatakse väga erineva sisutäitega.

Omast kogemusest tean, et isegi seaduseparagrahvi näilise selguse korral võib ametnik lisada sellele kõigele veel omapoolse tõlgenduse, mis omakorda perekonna koosseisu muudab. Alljärgnevalt väike ekskursioon Eesti seadusekohaste perekonnavormide kirevasse maailma*.

Võtame näiteks ühe pere ja vaatame järgnevalt, kuidas see mahub erinevates seadustes kasutatavatesse perekonna määratlustesse. Koos elavad ema ANNE, tema tütar KIRSI ja Anne ema SIRJE, vanaema ehk Sirje teine mees JUHAN  ning Anne sõbranna  MALLE - rõhutame ka igaks juhuks üle, et Annel ja Mallel pole omavahel seksuaalsuhet, sõbranna on lihtsalt majas vabas toas, et ühiselt oleks kergem kommunaalkulusid kanda. Kokku viis inimest. Anne endine mees ja Kirsi isa PEETER on loonud uue pere ja elab teises kohas. Peetri uuest abielust MAIREga sündinud laste, KLAARIKA ja MAARIKAGA ehk oma poolõdedega saab Kirsi hästi läbi. Annel ja Peetril on ka üks täiskasvanud poeg HEIKI, kes töötab Soomes.  Kokku selline kaunis tavaline eesti perekond.

1. Põhiseadus

Põhiseaduse kohaselt on perekond riigi kaitse all. Samuti peab perekond põhiseadusest tulenevalt hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Põhiseadus iseenesest ei ütle, kes kuuluvad perekonda või missugust kooslust perekonna all tuleks mõista. Kui vaadata põhiseaduse § 27 tervikuna, siis võib eeldada, et perekonna üheks tunnuseks on lapsed: oluline on laste ja vanemate kaitse ja perekonna kaitse tervikuna, lähtudes rahva püsimise ja kasvamise põhimõttest. Perekond on jätkusuutliku ühiskonna aluseks. Seda seisukohta toetab ka Riigikohus (3-3-1-6-00): . . . Põhiseaduse § 27 lg. 1 kaitseb riigi alusetu sekkumise eest ka mehe ja naise sellist perekondlikku kooselu, mis pole seaduses sätestatud tingimustel ja korras vormistatud. Lõike 3 kaitsealas on vanemate õigus kasvatada oma lapsi. Selleks, et piirata õigust elada perekonnaelu ja õigust kasvatada oma lapsi, peavad olema väga kaalukad põhjused.

Ehkki põhiseadus väga täpne pole, võib eeldada, et selle järgi on tegu kahe perekonnaga: esimeses on Anne, Kirsi ja Sirje ning teises Peeter, Maire, Klaarika ja Maarika. Juhan ning Malle ei puutu justkui asjasse. Heiki võib olla mõlema perekonna liige, aga kuna ta on täiskasvanu, ja tal endal lapsi ega kooselu pole, siis paigutub ta justkui perekonna-eelseisundisse.

2. Lastekaitse seadusest võib tuletada, et on lastega ja lasteta perekonnad: Lastega perekonnad peavad saama riiklikku kaitset ja toetust (§ 24 lg 1 teine lause). Eelduslikult peab lasekaitseseadus silmas eelkõige last vanuselises tähenduses. Lastekaitse seadus peab lapseks kuni 18-aastasi inimesi. Seega lasteta perekond võib tähendada seda, et lapsed on juba täisealised ja ei vaja enam erilist riiklikku kaitset ja toetust. 

Perekonnad on meil siin samad, mis eelmises näites, selle erisusega, et Heiki on välja arvatud.

3. Välismaalaste seaduse § 4: Alaealine laps käesoleva seaduse tähenduses on alla 18-aastane isik. Alaealiseks lapseks käesoleva seaduse tähenduses ei loeta isikut, kes on abielus, elab eraldi perekonnas või elab iseseisvat elu.

Välismaalaste seadus teeb lisaks Heikile erisuse sisse ka laste elukoha järgi - Kirsi pole siin kindlasti Peetri ja Maire perekonna liige.

4. Rahvatervise seaduse § 3 punkt 1: Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise põhiülesanded on: üksikisiku, perekonna ja rahva tervise väärtustamine. - see on üsna levinud näide seaduste tekstist, kus pole üldse tuletatav, kes kuuluvad perekonda. Tegemist on pigem perekonna väärtustamisega. Küsimus tekib siis, kui rahvatervise nimel tegutsev ujula seab sisse perepileti, kus on kassa kohal tüüpkiri: perekond on kaks täiskasvanut ja kuni kaks last. Nii et kui Peeter ja Maire lähevad lastega ujulasse, siis tuleb neil iga kord otsustada, kelle kolmest lapsest - Kirsi, Klaarika või Maarika nad pereliikmete hulgast välja arvavad, et talle eraldi lisapilet osta. Sama mure tekib Peetril, kui ta võtab kaasa oma vanima ehk täisealise lapse, Heiki. 
Kui terviseparanduse juurde tulla, siis on loetelu täpsem kui terviseennetuse juures. Pealkirjast ei oskaks seda kahtlustadagi, ent pereliikmete loetelu annab ka võlaõigusseadus, ja seda kohas, kus juttu võibolla isegi elu ja surma üle otsustamisest, nimelt haiglas viibivast patsiendist. § 767. Tervishoiuteenuse osutamine otsustusvõimetule patsiendile (teadvusetu või muul põhjusel otsustusvõimetu) räägib sellest, et patsiendi varem avaldatud või eeldatav tahe tuleb vastavalt võimalustele selgitada välja patsiendi omaste kaudu. Ning sama paragrahvi lõige kaks loetleb omased: (2) Omasteks käesoleva peatüki tähenduses loetakse patsiendi abikaasat, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid patsiendile lähedasi isikuid, kui see tuleneb patsiendi elukorraldusest. Seega mahuvad meie näites omaste hulka need inimesed, kellega inimene vastavalt oma elukorraldusele lähedane on, seega ka abielus mitteolevad Sirje ja Juhan ning isegi Anne sõbratar Malle.

5. Jälitustegevuse seaduse § 15 lg 4: Jälitusasutused on kohustatud võtma tarvitusele abinõud, vältimaks ohtu, mis ähvardab salajasele koostööle kaasatud isikute ja nende perekonnaliikmete elu, tervist, au ja väärikust ning vara. Perekonnaliikmete valik, keda kaitsta võib jääda selle seaduse valguses kaalutlusotsustuseks. Perekonda võivad kuuluda kõik meie näites loetletud isikud, isegi sõbranna Malle.

6. Teatud juhtudel on perekonda täiendatud „ja teised lähedased“, mis viitab perekonnale kui emotsionaalsele sidemele (näiteks konsulaarseadus). Rõhuasetus on sellisel juhul emotsionaalsel lähedusel, mis võib kattuda täielikult osaliselt teiste perekonnaliikmete loeteludega, kuid võib olla ka palju laiem ja ei eelda perekondliku ega abielusarnast seost. Jällegi kvalifitseerub kogu meie nimekiri, isegi sõbranna Malle kui  kahtlemata lähedane inimene. Juhan kui Sirje elukaaslane on samuti kahtlusteta paadis. Konsulaarseaduse § 14 lg 7  kasutab nimelt perekondliku sideme mõistet: Perekonna taasühinemise õiguse tuvastamiseks esitab taotleja andmed perekondlike sidemete, sealhulgas elukaaslase kohta, ning § 52 lg 1 lähedust: Konsulaarametnik või aukonsul nõustab ja abistab konsulaarpiirkonnas viibivat hädasolijat ühenduse võtmisel perekonna või teiste lähedastega.  

7. Perekonnaseadus iseenesest abielu ei nimeta perekonnaks, vaid abieluliseks kooseluks (§ 15 lg 1 esimene lause), millest tulenevad vastastikused õigused ja kohustused. Samas ei välista perekonnaseadus, et abieluline kooselu ilma lasteta ei ole perekond: Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused (§ 15 lg 1 teine lause). Esiteks peavad abikaasad arvestama teineteisega eraldi ja teiseks seisma hea oma ühiste huvide ehk perekonna eest (ühise majapidamise korraldamine). Keerulisemaks teeb perekonna mõiste selgitamise sama sätte kolmas lause: Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest.

Abielulises kooselus on meie näites ainult Peeter ja Maire, ent jutt käib selgemalt kõigist kolmest lapsest, välja arvatud Heikist, kes on täisealine. Perekonnaseaduse järgi tuleb ülal pidada kahte põlve ülespoole ja kahte põlve allapoole põlvnemise järgi ja vastavalt sellele, kas keegi abi vajab. Annel oleks kindlasti vaja abi Kirsi kasvatamisel, samas kasvatavad Peeter ja Maire samuti kahte last. Jätame varalised küsimused siin ja praegu kõrvale ja katsume piirduda vaid perekonnaliikmete loeteluga. Kuna Sirjel ja Juhanil lapsi pole ning abielus and samuti pole, siis pole and ka perekonnaseaduse järgi perekond. 

8. Välismaalaste seaduse § 138 lg 1 määratleb perekonda läbi püsivuse: Elamisloa elama asumiseks abikaasa juurde võib anda, kui abikaasade vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu ei ole fiktiivne.

Seega välistatakse perekonnana Anne ja Peetri kunagine suhe, ehkki neil on kaks ühist last. Perekonda ei moodusta ka Juhan ja Sirje.

9. Seadustes on kasutatud ka lihtsalt mõistet lähedased, kuid kontekstist tulenevalt võiks sisaldada ka perekonda, kuid ei pruugi (isiku valik, keda ta enda lähedaseks peab). Alaealise mõjutusvahendite seaduse § 18 lg 3: Alaealisele teatatakse sundtoomise põhjus, selgitatakse tema õigusi ning antakse võimalus teatada sundtoomisest oma valikul vähemalt ühele lähedastest. Seega mõiste lähedane isik võib olla palju laiem mõiste kui perekond, kuid võib sisaldada ka mitteabielulises koosluses olevat isikut (elukaaslane).
Meie näites saaks alaealine ise valida, kellega täiskasvanutest ta suhtleb - kõik meie näite täiskasvanud kvalifitseeruksid, ka Heiki.

10. Kaitseväeteenistuse seaduse § 103 lg 1 kasutab mõistet lähisugulane: Kaadrikaitseväelane vabastatakse ametikohalt 10 päeva jooksul, kui tema vahetu ülem on tema lähisugulane (vanavanem, vanem, vend, õde, laps, lapselaps) , hõimlane (abikaasa, abikaasa vanem, abikaasa vend, õde või nende laps) või faktiline abikaasa, ja määratakse teisele samaastmelisele ametikohale.

Ütleme, et Heiki on kaadrikaitseväelane, siis meie näitest tulevad arvesse kõik peale tema poolõdede Klaarika ja Maarika (seadus nimetab ainult õdesid), samuti ei mahu loetellu Heiki vanaema teine mees, kes pole tema vanaemaga abielus, ent elab faktilises kooselus ega ka mitte Maire, isa uus naine ja Heiki poolõdede ema.

11. Perekond kui koos elav kooslus (leibkond)

Osa seadusi lähtub elukoha aadressist. Eelkõige on oluliseks asjaoluks tegelik kooselamine, mida võidakse täiendada perekonnaliikmete loeteluga (rõhuasetus perekonda kuuluvusel). Eesti keele seletav sõnaraamat: perekond - abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega, kes kuuluvad leibkonda. Leibkonna mõiste on määratletud riikliku statistika seaduse § 24 lõikes 4: Leibkond käesoleva seaduse tähenduses on koos elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine. Leibkond on ka üksinda elav isik. Hoolekande-, ravi-, puhke- ja muudes asutustes ning kinnipidamiskohtades ja ajateenistuses viibivad isikud, kes viibivad asutuses pikka aega, moodustavad asutusleibkonna. Sellest lähtuvalt ei võrdu leibkond perekonnaga, kuna eelkõige on oluline elukohaga seotus (sh on kirjeldatud ka välisriigis viibimise tingimused).
Meie näidispere moodustab seega kokku kolm eraldiseisvat leibkonda.

12. Leibkonnaga seotud perekonnaliikme mõistet kasutab avaliku teenistuse seadus (ATS) kahes kohas seoses välilähetusetasu ja välislähetuses oleva ametniku abikaasa abikaasatasuga (ATS § 45 ja 46). Mõlema tasu maksmine lõpetatakse muuhulgas, kui vastavalt perekonnaliige (abikaasa ja laps) või abikaasa asub elama ametnikust eraldi leibkonda. Kaasasoleva mittetöötava abikaasa ja iga kaasasoleva lapse eest suurendatakse ametniku välislähetustasu.

Sellest võib järeldada, et avaliku teenistuse seadus mõistab perekonda kitsamas tähenduses ja seob perekonna mõistega abielus olevad isikud, lapsed ja nende tegeliku/igapäevase kooselamise. Tegemist on täpse loeteluga, mis on seotud mingi kindla hüvega. Kui välislähetusse peaks minema meie näitest Juhan või Sirje, siis kumbki oma elukaaslase eest hüvitist ei saaks. 

13. Leibkonnaga sarnaselt käsitleb perekonda teatud juhtudel sotsiaalhoolekande seadus. Eluasemeteenus on mõeldud isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline ega võimeline eluruumi endale või oma perekonnale tagama (§ 14). Teisalt hooldamine perekonnas ei ole üheselt seotud elukohaga, vaid viitab perekondlikule kuuluvusele: hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu (§ 15 lg 1).

Toimetulekutoetus on seotud eelkõige kooselamisega, kuid täiendavalt on nimetatud, keda loetakse perekonnaliikmete hulka. Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonna liikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat ühiselt kasutavad või ühise majapidamisega isikud (sotsiaalhoolekande seadus § 22 lg 2). Perekonnaliikmed on nimetatud lahtise loeteluna, kellede ainukeseks ühiseks nimetajaks on sissetuleku või majapidamise jagamine. Tegeliku kooselamise erandiks on õpilased ja üliõpilased, kes loetakse perekonna koosseisu, kui nende rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonna elukoha aadressiandmetega (§ 22 lg 2¹).

Seega on meil sotsiaalhoolekande seaduse järgi jälle tegu kolme perekonnaga, kusjuures Anne ja Malle kuuluvad seaduse teksti järgi väga selgelt samasse perekonda, kuna nad jagavad ühiselt majapidamise kulusid, samal ajal kui Peeter kuulub erinevasse perekonda mõlema oma vanema lapsega võrreldes, st nii Kirsi kui Heikiga, les samuti omakorda ei kuulu samasse perekoda ehk leibkonda.

14. Perekond kui perekonnaliikmelisus

Osades seadustes antakse ka perekonna mõistest palju selgema kirjeldusega perekonnaliikmete loetelud, sel juhul ei oma tähtsus tegelik kooselamine ega ka psühholoogiline kuuluvus. Vahet tuleb teha, kas perekonnaliikmete loetelud on kogumina mõeldud või üksteist välistavatena. Perekonnaliikmete loetelud tuginevad valikutele, mis tulenevad regulatsiooni eesmärgist.

Teatud õiguste saamiseks perekonnaliikmena on kehtestatud erinevaid loetelusid. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 7 lg 1: Varjupaigataotleja perekonnaliikmeks on: 1) tema abikaasa; 2) tema vallaline ja alaealine laps, sealhulgas lapsendatud laps; 3) tema ja tema abikaasa vallaline ja alaealine laps, sealhulgas lapsendatud laps. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 7 lg 2: Pagulase ja täiendava kaitse saaja perekonnaliikmeks on: 1) tema abikaasa; 2) tema ja tema abikaasa vallaline ja alaealine laps, sealhulgas lapsendatud laps; 3) tema või tema abikaasa eestkostetav ja ülalpidamisel olev vallaline ja alaealine laps, sealhulgas lapsendatud laps. Jagatud eestkoste korral on vajalik eestkostet jagava poole nõusolek; 4) tema või tema abikaasa vallaline ja täisealine laps, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema; 5) tema või tema abikaasa ülalpidamisel olev vanem või vanavanem, kui päritoluriigis puudub muudest perekondlikest sidemetest tulenev toetus.

15. Konsulaarseaduse § 52 lõige 3 määratleb alaealise perekonnaliikmed: Saatjata alaealise pagulase ja saatjata alaealise täiendava kaitse saaja perekonnaliikmeks on: 1) tema vanem; 2) tema eestkostja või muu perekonnaliige, kui tal vanemad puuduvad või neid ei ole võimalik leida, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus alaealise õiguste ja huvidega. Konsulaarseaduse § 52 lõige 4: Ajutise kaitse saaja perekonnaliikmeks on: 1) tema abikaasa;
2) tema või tema abikaasa vallaline ja alaealine laps, sealhulgas lapsendatud laps; 3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata lähisugulane, kes elas päritoluriigis temaga koos ja oli temast sõltuv. (5) Käesolevas seaduses nimetatud perekonnaliikmeid käsitatakse perekonnana juhul, kui perekond oli olemas päritoluriigis, sealhulgas kui abielu oli sõlmitud enne Eestisse saabumist.

16. Kui toimetuleku toetus kirjeldab pigem perekonnaliikmeid võimalike kuluallikatena, siis välismaalaste seadus toob ära  sissetulekute loetelu, mille rõhuasetus ei ole perekonnaliikmete loetelul vaid erinevatel (legaalsetel) sissetulekutel (kogumis). Välismaalaste seaduse § 9 lõige 2: Perekonnaliikme tagatud ülalpidamiseks loetakse: 1) vanema poolt alaealise lapse ülalpidamist; 2) vanema poolt täisealise lapse ülalpidamist, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema; 3) vanema poolt täiskoormusega õppiva täisealise lapse ülalpidamist; 4) abikaasa poolt ülalpidamist; 5) täisealise lapse või lapselapse poolt vanema või vanavanema ülalpidamist, kui vanem või vanavanem ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema ja 6) eestkostja poolt eestkostetava ülalpidamist. Perekonnaliikme tagatud ülalpidamine on üks legaalsest sissetulekust, teiste kõrval: seaduslikult teenitud töötasu, vanemahüvitis, töötuskindlustushüvitis, seaduslikust äritegevusest või omandist saadav tulu, pension, stipendium, elatis, välisriigi makstav toetus (§9 lg 1).

17. Abivajava perekonnaliikme aitamise kohustus

Põhiseadus kohustab perekonda aitama abivajavat liiget, kuid ei määratle, kes on perekonna abivajav liige (§ 27 lõige 5). Vanemate kohustus hoolitseda laste eest tuleneb põhiseaduse § 27 lõikest 3. Abivajaja perekonna liige on seega isik, kes ei ole enam laps. Sellest lähtuvalt  on perekond paljuski selline kooslus, kes ise otsustab, missugust abi tema iga üksik pereliige vajab ja keda perekonda kuuluvaks pidada. Põhiseaduse § 19 lõike 1 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele, mis hõlmab otsustusvabadust. Tegemist ei ole absoluutse vabadusega ja seda ka perekonnaliikmena. Samuti tulevad vabale eneseteostusele piirangud tulenevalt isiku teovõimest: Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel) (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 8 lg 2). Piirangud on seotud näiteks lepinguvabadusega ja abiellumisvabadusega.

Samas ei ole põlvnemisest tulenevaid õigusi ja kohustusi, mis võivad piirata ka isiku üldist eneseteostust pärast täisealiseks saamist, ealiselt piiratud. Erandiks on siin õigus saada ülalpidamiskohustust seoses hariduse omandamisega (perekonnaseadus § 97 p 2): laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Muudel juhtudel on tegemist perekonna seesmine otsustus, kuidas perekondlikke suhteid ja iga üksiku pereliikme elu korraldada. Samuti otsustab iga perekond ise, kuivõrd on täisealiseks saanud laps perekonnast sõltuv. Riik siia üldjuhul ei sekku.

Sotsiaalhoolekande seaduse § 3 lõike 1 punktis 2 on kehtestatud sotsiaalhoolekande ühe põhimõttena isiku vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest. See on kooskõlas põhiseadusega, mis kohustab perekonnal enda pereliikmete eest hoolitsema.

18. Lastekaitse seaduse § 10 on sätestatud laste üldise kaitsekohutuse põhimõte: Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Siin ei ole samas sätestatud, kes on kohustatud isikuks vaid toodud välja erinevad perekondlikud juhtumid, millesse üks laps võib sattuda.

Vanema kohustus hoolitseda alaealise lapse eest. Perekonnaseaduse § 116 lõike 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. Vanemal on kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (§ 124 lg 1).

19. Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustust ei ole perekonnaseaduses mõisteliselt määratletud, samas on võimalik seda tuletada. Tegemist on eelkõige õigusliku miinimumiga, et kaitsta ühiskonnas/perekonnas nõrgemat liiget, kui mingitel põhjustel perekond ei toimi enam kõige paremini. Ülalpidamiskohustuse näol on hoolsuskohustuse tagatisega: Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (§ 99 lg 1) ning mida antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis) (§ 100 lg 1).

Kui perekonnaseadus reguleerib paljuski perekonna varalisi suhteid, siis elatise maksmise kohustus on kitsalt põlvnemisest tulenev kohustus, mis kaitseb alaealist last, hariduse omandamist ja isikuid, kes ise ei ole võimeline ennast ülal pidama. Samuti on piiritletud kohustatud isikud:  täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (§ 96). Siinjuures on perekonnaseaduse § 97 õigustatud isikute ring laiem võrreldes üldise perekonna ülalpidamise kohustusega.: Ülalpidamist on õigustatud saama: 1) alaealine laps; 2) laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni; 3) muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kehtetu perekonnaseadus määratles isikut, kes ise ei ole võimeline ennast ülal pidama, abi vajava töövõimetu täisealiseks saanud lapsena. Seega ei määratleta ülalpidamiskohustus perekonda kui sellist ja perekonna siseseid suhteid, vaid suhteid, milles perekond algsel kujul enam olemas ei pruugi olla.

20. Uue lähenemise toob siia tudengite vajaduspõhiste õppetoetuste teema, seda Riigikogus algaval nädalal teisele lugemisele tuleva õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt  teiste seaduste muutmise seadusega (eelnõu nr 236 SE II). Sealt leiame järgmise loetelu: Vajaduspõhise õppetoetuse taotlemisel loetakse üliõpilase perekonnaliikmeteks:

1)  kuni 24-aastase üliõpilase vanemad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja;

2)  kuni 24-aastase üliõpilase alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad juhul, kui üliõpilane ei ole abielus ega lapse vanem või eestkostja;

3)  kuni 24-aastase üliõpilase kuni 24-aastased õed, vennad, poolõed ja -vennad, kes vastavad mõne käesolevas seaduses nimetatud liiki õppetoetuse taotlemise tingimustele;

4)  üliõpilase abikaasa;

5)  alaealine laps, kelle vanem või eestkostja üliõpilane on.

(3) Kui vajaduspõhise õppetoetuse taotleja on mitteresident või tema perekonnaliikmete hulgas on mitteresidente, on üliõpilase keskmise sissetuleku arvestamise aluseks nende isikute käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tululiikidega samaväärsed tulud. Taotleja lisab käesoleva seaduse § 5 lõikes 7² nimetatud taotlusele neid tulusid tõendavad dokumendid.

Seega meie näite puhul, ütleme et Kirsi saab täisealiseks ja läheb ülikooli, siis on tema perekonnaliikmed ema Anne, ent mitte vanaema Sirje. Lisaks veel isa Peeter, ent mitte isa abikaasa, aga see-eest kvalifitseeruvad isa lapsed uuest abielust ehk Klaarika ja Maarika. Pereliikmete hulka ei kuulu samas Kirsi vend Heiki, sest vend on ise täisealine.

21. Lapse kohustused vanemate ja perekonna ees. Tegemist on lastekaitse seaduse § 18 lõikest 2 tulenevast üldisest kohustusest: Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. Tegemist on sättega, mis on oma olemuselt sarnane perekonna ülalpidamise kohustusega. Samas tekib küsimus selle sätte olemusest, kui võtta aluseks, et lastekaitse seaduses on sätestatud alla 18-eluaastaste lapse õigused ja kohustused.

22. Perekonna ülalpidamise kohustus.  Abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama (perekonnaseadus § 16 lg 1). Tegemist on kohtu kaudu kaitstava õigusega, mis on piiritletud abielulise kooseluga (mõlemad abikaasad ja laps).

23. Riigi kohustus aidata abivajavat perekonnaliiget

Põhiseaduse § 27 lõige 1 kohustab riiki kaitsma perekonda rahva jätkusuutlikkuse põhimõttest tulenevalt. Sellest tulenevalt on ka erinevaid toetusi kehtestatud (riiklike peretoetuste seadus jne). Lastekaitse seaduse § 24 lg 1 kohustab riiki kaitsma ja toetama lastega perekondi. Erinevad peretoetused määratlevad ka isikute ringid, kellel on õigus saada toetust. Vanemahüvitisele on õigus last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik lapse perekonnas hooldamise leping sotsiaalhoolekande seaduse § 15 alusel (vanemahüvitise seadus § 2 lg 2).

24. Täiendavalt on inimesel õiguse riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral (põhiseaduse § 28). Samas on vanemal kohustus puudega last kasvatada ja tema eest hoolitseda (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 19).

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 22 lg 7 sätestab perekonnaliikmete ringi, kes on õigustatud saama saamata jäänud sotsiaaltoetuse puudega inimese surma korral: vanemale, abikaasale või teistele perekonnaliikmetele. Teisteks perekonnaliikmeteks on: 1) laps, lapselaps, võõraslaps; 2) eestkostja, eestkostetav; 3) vend, õde, õe- ja vennalaps; 4) vanavanem, võõrasvanem.

25. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 20 lg 1: Õigus toitjakaotuspensionile on toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetel. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas nad olid toitja ülalpidamisel või mitte. Perekonnaliikmeteks on (§20 lg 2):

1) toitja laps, vend, õde või lapselaps, kes on alla 18-aastane (alla 24-aastane gümnaasiumi või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes või täiskoormusega või meditsiinilistel näidustustel muus õppevormis õppiv õpilane või ülikooli või rakenduskõrgkooli täiskoormusega õppiv üliõpilane) või sellest east vanem, kui ta on tunnistatud püsivalt töövõimetuks enne 18-aastaseks (päevases õppevormis või täiskoormusega õppija enne 24-aastaseks) saamist. Vennal, õel või lapselapsel on õigus pensionile juhul, kui tal ei ole töövõimelisi vanemaid;

2) toitja vanem, kes on vanaduspensionieas või püsivalt töövõimetu;

3) toitja mittetöötav lesk, kes on rase (alates 12. rasedusnädalast);

4) toitja lesk, kes on püsivalt töövõimetu või vanaduspensionieas ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt ühe aasta;

5) toitja lahutatud abikaasa, kes jõudis vanaduspensioniikka või tunnistati püsivalt töövõimetuks enne abielu lahutamist või enne kolme aasta möödumist abielu lahutamisest ja kelle abielu toitjaga oli kestnud vähemalt 25 aastat;

6) mittetöötav toitja lapse vanem või eestkostja, kes kasvatab toitja kuni kolmeaastast last oma perekonnas.

26. Riikliku pensionikindlustuse seaduse § 45 sätestab isikute ringi, kellel on õigus saamata jäänud pensionile, piiritledes muuhulgas ka mõiste teised perekonnaliikmed: 1) laps, lapselaps, võõraslaps; 2) eestkostja, eestkostetav; 3) vend, õde, õe- ja vennalaps; 4) vanavanem, võõrasvanem.

 Kokkuvõtvalt saab perekonna määratlust jagada kolmeks, mis võivad esineda erinevates kombinatsioonides koos:

1) põhiseadusest tulenevast põhimõttest kaitsta ja toetada perekonda, sh eriline kohustus toetada paljulapselisi peresid  (nn ühiskonna järjepidevuse toetamise ja kaitsmise kohustus);

2) abivajavate ühiskonna/perekonna nõrgemate liikmete kaitse (abivajavad isikud, sh puudega perekonna liikmed), erilise tähelepanu all on siinjuures lapsed (nn perekonnaliikmete hoolitsuskohustus);

3) eelkõige seotud sellega, et perekonnaliige on õigustatud saama teatud hüve või vastupidiselt ta on seotud piirangute, keeldude või kohustustega (nn isikute omavaheline psüühiline või majanduslik sõltuvussuhe).

 *Osaliselt olen kasutanud riigikogu kultuurikomisjoni nõuniku Atko-Madis Tammari ülevaadet.