Tudengite vajaduspõhised õppetoetused Euroopas ja maailmas

Eestis väideldakse praegu üliõpilaste vajaduspõhiste õppetoetuste üle. 
Kõrgharidusosakonna juhataja Mart Laidmets on esitanud Haridus-ja Teadisministeeriumi poolse nägemise hea ülevaatlikkusega Eesti Päevalehe intervjuus. Intervjuu lõppeb ülesannetega poliitikutele. Muidugi arutame!
Kvaliteetsema arutelu eesmärgil palusin Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnalt ülevaadet, millised on üliõpilaste majandusliku toetuse põhimõtted teistes riikides. Kindasti on teemast huvitatutel väärt materjaliga tutvuda, mistap panen analüüsi koostanud nõuniku Marika Kirchi lahkel loal tema koostatud teksti siia laiemale avalikkusele lugemiseks ja kaasamõtlemiseks üles.

Millises vahekorras peaksid olema õppemaksud, -toetused, -laenud ja stipendiumid on kõrgharidusvaldkonna rahastamise üks põhiküsimusi kõigis riikides. OECD riikide võrdlev analüüs näitab, et riigid kombineerivad neid komponente väga erineval moel. [1]  ÕppeTOETUSTE pooldajad väidavad, et laenud on vähem efektiivsed kui toetused julgustamaks madala sissetulekuga elanike gruppides kõrghariduse omandamist. Samuti väidetakse, et tudengite otsetoetused on riigile odavamad, kui arvestada ka õppelaenu andmise haldamiskulusid.  ÕppeLAENUDE pooldajad väidavad omakorda, et laen aitab olemasolevaid ressursse paremini hajutada (summa kulutatakse peamiselt laenu garanteerimiseks) ja seeläbi saab rohkematele õppijatele võimaldada juurdepääsu ülikoolis õppimisele. Laenud nihutavad osa hariduskulusid nende kaela, kes sellest investeeringust rohkem kasu saavad.

______________________________

Allikas: Education at a Glance 2011.

Ülalolev joonis OECD riikide kohta näitab riiklike toetuste suurust kõrghariduse tasemel õppijatele (sh õppetoetused-stipendiumid ning õppelaenud) osakaaluna riigi hariduskuludest, st  kui suur osa hariduskuludest läheb riigis üliõpilaste õpingute toetuseks.

Üle kolmandiku OECD riikidest toetavad üliõpilaste õpinguid otse õppetoetuste- stipendiumitega  ja otsemaksetega erasfäärile (kokku võrreldi 32 riigi andmeid).  Teised OECD riigid (Holland, Rootsi, Ühendkuningriik, Austraalia, Tšiili, Uus-Meremaa, Norra, USA) võimaldavad laiaulatuslikult mõlemaid: nii stipendiume-toetusi kui ka õppelaene (va Island, kus on ainult õppelaen). Kõige suuremas mahus osalevad tudengite õppe subsideerimises riigid, kus võimaldatakse palju õppelaenu ja ühtlasi kulutatakse eelarvest keskmisest rohkem finantse ka õppetoetustele-stipendiumitele ja teistele eraõiguslikele osapooltele.  

Väga põhjalikus uuringus Eurostudent IV [2] analüüsiti muude aspektide hulgas ka üliõpilaste käsutuses olevaid rahalisi ressursse. Üldise hinnangu järgi kindlustavad enamuses riikides tudengid end õpingute ajaks ise, seda näitavad uuringuga saadud andmete keskmised tulemused.  Valdava enamiku riikide tudengite jaoks on sissetuleku peamine komponent kas perekonna/partneri või enda teenitud sissetulek. Olenemata sellest, kas tudeng elab kodus vanemate juures või elab iseseisvalt (on vanematekodust välja kolinud) kindlustavad üliõpilased  ¾ osas ise oma sissetuleku. Uuringus analüüsitud riikide keskmise järgi  moodustab riigi raha alla ¼ tudengite sissetulekust. Üksnes Taanis, Inglismaal Wales’es, Maltal, Hollandis ja Rootsis mängib riigipoolne rahastamine peamist rolli nende tudengite sissetulekus, kes ei ela enam vanematekodus.

Magistri tasemel õppivad tudengid saavad keskmiselt vähem toetust kui bakalaureuse tasemel õppijad ja nende sissetuleku vahe on kaetud enamasti palgatööga.  Seega on paljudes riikides olukord, kus magistriõppe tudengid töötavad õppimisega paralleelselt.

Erinevused tudengite sissetulekutes riigiti on suured, kuid ka ühe riigi sees võib kuu sissetulek varieeruda väga suurel määral. Suuremad on sissetulekute erinevused Iirimaal, Eestis, Slovakkias, Tšehhis ja Lätis. Riikides nagu Malta, Šveits, Taani, Saksamaa ja Holland on tudengite käsutuses olevad ühe kuu rahasummad palju sarnasemad (st tudengite sissetulek  võrdsem). Riikide lõikes välja arvutatud Gini koefitsient näitab, et Eestis on tudengite  sissetulekute erinevused  kõige suuremad (0,42 koefitsient on riikide võrdluses kõige kõrgem). Muuhulgas on ka sooline lõhe märgatav: enamuses maades on naistudengite sissetulek keskmiselt madalam kui meestudengitel.

Võrreldes riikide lõikes üliõpilaste sissetulekute allikaid ja tudengite sotsiaalset tausta on analüüsijad leidnud, et keskmiselt madalama sissetulekuga tudengid saavad reeglina vähem toetust oma perekonnalt (partnerilt) ja veidi rohkem riigi toetust kui nende õpingukaaslased, kes on pärit kõrgema sissetulekuga sotsiaalsest grupist. Madalamasse sissetulekugruppi kuuluvad tudengid saavad suuremal määral oma sissetuleku palgatööst st peavad rohkem kui nende jõukamad eakaaslased õpingute kõrvalt töötama. 

Kolmes riigis (Inglismaa/Wales, Šveits ja Norra) saavad tudengid, kes elavad koos vanematega kasutada keskmiselt üle 1000 euro kuus. Need riigid on ka heaoluriikide skaala kõrgemas  otsas. Teise otsa riigid – Horvaatia, Malta ja Rumeenia – tudengid peavad oma kulud katma vähem kui 200 euroga. Kõigi riikide tudengite keskmine on 426 eurot kuus.

Ülevaate õppemaksude ja õppetoetuste vahekorrast riikides annab ka Euroopa Komisjoni analüüs Modernisation of Higher Education: Funding and the Social Dimension 2011 , millest on võetud  alljärgnevad joonised.[3]

Ülaltoodud skeem jagab riigid nelja gruppi olenevalt sellest, kui paljud tudengid maksavad õppemaksu ja kui palju saadakse õppetoetusi.

Esiteks, riigid, kus enamus tudengeid maksab õppemaksu ja saab ka õppetoetusi: Holland, Slovakkia ja Ühendkuningriik (koos Wales’i ja Põhja-Iirimaaga). Lisaks veel Küpros, kus bakalaureuse tasemel siiski õppemaksu ei ole. See tundub esmapilgul ebaratsionaalne mudel, sest riik maksab enamusele tudengitele õppetoetusi ja samal ajal koguvad avalikud kõrgharidusinstitutsioonid enamustelt üliõpilastelt õppemaksu. Osaliselt seisneb selgitus selles, et õppemaks on universaalne (mõeldud kõigile), kuid toetuste süsteemid sihitud teatud gruppidele, et  leevendada õppemaksu suurust. Nagu mainitud, kuulub sellesse riikide gruppi ka Ühendkuningriik (Inglismaa, Wales, Põhja-Iirimaa), kus on tähtis aspekt see, et õppemaks makstakse alles pärast lõpetamist ja maksmine toimub maksja reaalset majanduslikku olukorda silmas pidades, st  kui lõpetanu sissetulek ületab teatud miinimumläve. Tegelikkuses on see siis nagu lõpetamismaks, mis kestab kuni laen on lõpuni tagasi makstud. Osa sellisel moel saadud rahast liigub tagasi tudengite sihipärasteks toetusteks.

Teiseks grupiks on riigid, kus enamus tudengeid maksab õppemaksu, vähemus saab toetusi (Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Ida-Euroopa riigid). Siiski tuleb rõhutada, et enamuses neist riikidest, mis on sellesse gruppi arvatud,  on õppemaks suhteliselt madal, paljudel juhtudel sisaldab ainult minimaalseid registreerimistasusid.

Populaarseim mudel on muidugi see, kus vähemus maksab õppemaksu ja suurem enamus saab toetusi. Sellised riigid on Taani, Soome, Rootsi, Ühendkuningriigis Šotimaa, Norra, Malta, Liechtenstein. Vaatamata mõnele erandile võib mudelit pidada Põhjamaade mudeliks. Põhitingimus sellise mudeli võimaldamiseks on, et ühiskonnas peab eksisteerima tugev sotsiaalne konsensus kõrghariduse tähtsuse suhtes ja soov teha tähelepanuväärselt suuri investeeringuid ülikoolide ja tudengite toetamisse.

Õppetoetuste ja laenude osakaal tudengi sissetulekus on riigiti väga erinev. Kui Rootsis saab 70% tudengitest õppetoetust, siis Eestis on sama aruande järgi õppetoetuste saajate osakaal 15%. Käsitletav Euroopa Komisjoni ülevaade märgib ka, et õppetoetuse suurus varieerub  riigi sees olulisel määral. Paljudes riikides on toetused kombineeritud perekonna maksuvabastustega, mistõttu ei saa iga riigi lõikes öelda toetuste täpset suurust. Näiteks  Iirimaal võib õppetoetuse suurus varieeruda 330 eurost kuni 6355 euroni  akadeemilise aasta kohta, olenedes seejuures kasutada olevatest rahalistest vahenditest, tudengi perekonna suurusest, elukoha kaugusest (kaugus ülikoolist). Lisaks on Iirimaal tudengid, kes kvalifitseeruvad õppetoetuse saamiseks, ühtlasi vabastatud ka õppemaksust.

Ülevaate õppetoetustest ja õppelaenudest riikides annab alljärgnev joonis.

Ülaltoodud joonis (3.3)  illustreerib Euroopa riikides kasutusel olevate õppetoetuste, õppelaenude maksmise põhimõtteid. Mõlemad, nii õppetoetused kui õppelaenud, on tudengitele võimalikud järgmistes riikides: Saksamaal, Hollandis, Belgias (saksakeelses osas), Skandinaaviamaades, Ühendkuningriigis, Maltal, Poolas, Slovakkias, Ungaris, Bulgaarias, Kreekas ja Balti riikides. Õppetoetusi ei ole Islandil, võimalik on saada vaid õppelaenu. Ning vastupidi – õppelaenusid ei ole,  kuid on õppetoetused: Iirimaal, Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias, Austrias, Tšehhis, Sloveenias, Rumeenias, Maltal, Liechtensteinis. (Loetelu ei ole ammendav, sest osade EL riikide kohta puudusid andmed).

Mõned riigid toetavad erinevalt bakalaureuse ja magistri tasemel õppijaid. Ühendkuningriigis näiteks on avalikud õppetoetused ja laenud võimaldatud ainult kõrghariduse esimese taseme  üliõpilastele. Teadusnõukogud (Research Councils) võimaldavad mõnel määral finantseerimist ka magistri tasemel (pingerea alusel) ning teatud erialadel (õpetaja, sotsiaaltöö, tervishoid).

Õppetoetuste andmise kriteeriumid

Absoluutses enamuses Euroopa riikides võetakse õppetoetuste jagamisel arvesse üliõpilase tegelikku vajadust materiaalse toetuse järele õppimise ajal. Nii õppetoetused kui ka laenud  võivad olla seotud vajaduspõhiste kriteeriumidega.

Ülaloleval joonisel (3.4) on näha, et absoluutses enamuses riikides sõltub üliõpilase õppetoetuste saamine  mõlemast: nii finantstoetuse vajadusest kui ka akadeemilisest edukusest. Tavaliselt on  need kaks tingimust riikides omavahel kombineeritud: mõned toetused võimaldatakse tudengitele vastavalt tema majanduslikule olukorrale (finantsvajadusele) ja mõned vastavalt akadeemilisele edukusele.


Jooniselt on näha (joonis 3.4), et universaalsed õppetoetused  on suhteliselt vähestes riikides – vaid  Taanis, Rootsis, Soomes ja Ühendkuningriigis Wales’is. Need riigid on kehtestanud universaalse õppetoetuste ja laenude süsteemi täisõppeajaga tudengitele, kes täidavad teatud akadeemiliste saavutuste taseme nõuded.

Väike osa riike nagu Iirimaa, Holland, Soome, Belgia prantsuskeelne osa, Ühendkuningriik ja Liechtenstein jagavad õppetoetusi ainult lähtuvalt üliõpilase finantsilistest vajadustest, kuigi mõnel juhul võib toetuse suurus ja selle saamise ajaline pikkus sõltuda akadeemilisest edukust. Kreekas põhineb grantide süsteem eelkõige akadeemilise edukuse näitajatel ja tudengid, kes saavad väljapaistvaid tulemusi eksamitel, saavad õppetoetuse olenemata nende finantsilisest seisust, kuid saadud õppetoetuse konkreetse summa määramisel võetakse arvesse üliõpilase majanduslikku seisu.

Joonis näitab ühtlasi, et Eesti on ainuke riik (nende seas, mille kohta on andmeid), kus üliõpilaste õppetoetuste jagamisel arvestatakse ainult tudengi  akadeemilisi saavutusi ja mitte tema materiaalset olukorda (vt joonis 3.4).

Õppelaenud enamasti ei ole vajadusepõhised (välja arvatud Saksamaal,  Belgia prantsuse keelses kommuunis ja Poolas). Paljudes riikides nagu Prantsusmaal, Slovakkias, Ungaris, Leedus, Skandinaaviamaades ja osaliselt Belgias (saksakeelne osa), puuduvad riiklikult toetatud õppelaenu saamiseks kitsendavad kriteeriumid ja õppelaenu võivad saada kõik tudengid. Neis riikides eeldatakse, et toetus, kui seda pakutakse laenudena, muudab õppimise  suuremale osale tudengitest  kättesaadavaks.

Nagu näha allolevalt jooniselt (3.6) kehtivad Iirimaal, Itaalias, Hollandis, Liechtensteinis ja kolmes Balti riigis maksusoodustused tudengi vanematele. Vanemaid ei toetata Skandinaavia riikides, Ühendkuningriigis, Hispaanias, Ungaris, Rumeenias, Bulgaarias. Peretoetused ja maksusoodustused on kombineeritud kujul kasutusel Poolas, Saksamaal, Tšehhis, Slovakkias, Austrias, Prantsusmaal, Šveitsis ja Kreekas.

Alljärgnevalt vaatame mõnda riiki õppetoetuste ja laenude saamise seisukohast veidi lähemalt.

SOOME

Et saada õppetoetust, peab tudeng täiskoormusega õppima, olema akadeemiliselt edukas ja vajama rahalist toetust. Abi on mõeldud ainult Soome kodanikele ja ainult mõnel erandjuhul  ka mitte-kodanikele. (Toetust võivad saada ka õpilased, kes õpivad keskhariduse taseme õppekavadel.) [4]

Üliõpilased peavad täitma riikliku õppetoetuse saamiseks järgmised kriteeriumid: täisajaga õpe (nii bakalaureuse kui magistri tasemel; 5 ECTS[5] ainepunkti kuus) ja vajadus finantsabi järele. Riigi õppetoetuse grant koosneb mitmest osast: õppetoetus, eluasemetoetus, riikliku õppelaenu garantii.

Tavaline tudengile mõeldud finantsabi rakendusliku suunaga ülikoolis on näiteks järgmine:

·        õppetoetus: maksimumsummas 298 eurot kuus;

·        eluasemetoetus: üldjuhul 26.90 – 201.60 eurot kuus (80% aktsepteeritud elamiskuludest); maksimum on 252 eurot kuus;

• riigi õppelaenu garantii: 300 eurot kuus.  

Soome õppetoetuste suurused kuus (€), mis  olenevalt muudest asjaoludest:

Tudeng on abielus või tal on ülalpeetavaid	298
Vanus 20 a+ ja elab üksi	298
Vanus 20 a+ ja  elab koos vanematega	122*
Vanus alla 20 a ja elab koos vanematega	55*

*- vanemate sissetulekust sõltuvalt  võib summa suureneda.

Tudengite õppetoetust võimaldatakse ka õppimiseks välismaal, kui see moodustab osa Soomes saadavast kraadiõppest. Summa suurus on sama, mis õppimisel Soomes, maksimum eluaseme toetus on sel puhul 210 eurot kuus (välja arvatud riikides, kus renditase on madalam), riiklik õppelaenu garantii on sel juhul 600 eurot kuus.

Õppetoetus on maksustatav sissetulek.

Õppetoetuste taotlemine käib Soome sotsiaalkindlustuse institutsiooni KELA[6] kaudu (mh ka elektrooniliselt). Samuti tuleb saata sinna elukoha rendileping. Magistriõppe tudengid ja need, kes kasutavad paindlikke õppimisvõimalusi või lõpetavad teatud kitsal erialal pikema ajaga peavad esitama nõutud lisadokumendid (õppeplaan, elamispinna rendileping) finantstoetuse komisjonile (Financial Aid Committee). Ka hiljem, kui tahetakse õppeplaanis midagi muuta või osaleda suveõppes või soovitakse nominaalset õppeaega pikendada, siis peab tudeng uuesti kontakteeruma finantstoetuse komisjoniga. 

Kui vanematel on madal sissetulek, siis võib üliõpilane saada õppelaenu kõrgema taseme järgi. Piiriks on vanemate sissetulek kuni 39 000 € aastas. Alates õppetoetusest 170 eurot kuus peetakse esialgselt kinni tulumaks 10% (KELA), kuid kui tudengil rohkem sissetulekut ei ole, siis saab ta tulumaksutagastuse aastaarvestuse alusel.

Eluasemetoetust ei saa juhul, kui üliõpilane elab koos vanematega, kui ta elab oma abikaasa elamispinnal või kui tudengil ei ole kaalukat põhjust tasuta ühiselamukohast keeldumiseks. Kui tudeng elab koos oma lapsega (või elukaaslase lapsega), siis on tal õigus taotleda üldistel alustel eluasemetoetust (KELA-st).  Kui elatakse koos elukaaslase või partneriga, siis arvutatakse rendisumma pooleks; kui neist mõlemad on tudengid, siis nad peavad oma eluasemetoetuse eest toetust eraldi taotlema.

Riigipoolne finantsabi süsteem hõlmab ka riigigarantiiga õppelaenu. Laenu saamiseks peab tudeng olema õppetoetuste saajate nimekirjas. Laen antakse ja garanteeritakse panga poolt kogu õpingute ajaks. KELA garanteerib seda ühe aasta kaupa ja kontrollib igal aastal tudengi vastavust nõuetele.  Alla 18-aastased saavad laenu taotleda volitatud esindaja kirjalikul nõusolekul. Laenu summa oleneb tudengi vanusest, haridustasemest mida taotletakse. Laen tuleb peale õpingute lõppu tagasi maksta.

ROOTSI

Rootsi üliõpilaste toetamise süsteem on kavandatud selliselt, et see soodustaks kõrget osalust hariduse omandamisel, aitaks tasandada sotsiaalsete, finantsiliste ja geograafilisest mõjust tulenevat õppijate ebavõrdsust. Samuti soovitakse süsteemi kaudu soodustada puudega inimeste ja vanemate inimeste õpet. Õppetoetuste süsteemil on samuti tähtis roll Rootsi hoolekandesüsteemis. Süsteem on heldelt kavandatud ja loob õppimiseks võimalused paljudele inimestele. See tähendab ühtlasi, et riik teeb igal aastal olulisi investeeringuid selles vallas.

Rootsis on avalikes kõrgkoolides õppimine õppemaksuvaba (riiklikud institutsioonid ei tohi õppemaksu võtta) ja õppetoetustega kaetud.  See tähendab, et EL ja Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) liikmesriikidest pärit üliõpilased õpivad Rootsi kõrgkoolides tasuta. Alates 2011. a sügisest on kehtestatud õppemaks kolmandatest riikidest (st väljapoolt EL, EEA ja Šveitsi) pärit üliõpilastele.

Rootsi õppetoetuste süsteemi iseloomulikud jooned on:

·        toetuste saamine on võrdne kõigile;

·        toetus antakse otse õppijale;

·        toetused on põhimõtteliselt tagatud sõltumata vanemate või perekonna rahalisest olukorrast. 

Õppetoetus tagatakse nii täis- kui osaajaga õppimisel. Tudengitel, kes on ülikooli (või mõnda teise kõrgkooli) vastu võetud ja täidavad aluskriteeriumeid, on õigus õppetoetusele, kui nad õpivad vähemalt poole koormusega. Kehtestatud on ka vanusepiirang: õppetoetus on mõeldud tudengitele kelle vanuse on alla 54 aasta. Tudengil on võimalik piiratud ulatuses töötada ja teenida,  ilma et tema õppetoetust vähendatakse.

Tudengiabi koosneb kahest osast: toetus ja tagasimakstav õppelaen. Summa, mis tudengile makstakse, vaadatakse igal aastal üle vastavalt üldisele hinnataseme muutumisele. Õppetoetus on maksuvaba ja läheb pensioniarvestusse. Tudeng võib taotleda ka ainult õppetoetust ilma laenu võtmata. (Teatud juhtudel võib taotleda õppetoetust ka siis, kui üliõpilane õpib väljaspool Rootsit.) Samuti on teatud tingimustel võimalik lisalaen. Lastega tudengid saavad lisaks lastetoetust.

Õppimise toetamine koosneb tegelikult kahest osast: osaliselt laenust ja osaliselt õppetoetusest (grandist), mis antakse 40 nädalaks akadeemilise aasta jooksul. Õppelaen moodustab umbes 2/3 õppetoetuse kogusummast. Enamus tudengeid valib võimaluse võtta ka õppelaenu. [7]

Üliõpilastoetuse üldine toetuse tase 2010 a oli näiteks 2035 SEK nädalas, sel aastal 2230, millest moodustas õppetoetus 699 SEK.

	SEK (nädalas)
Õppetoetus	699
Õppelaen	1531
Kokku	2230

Võimalikud lisad tudengile:

	SEK (nädalas)
Lapsetoetus 1 /2 /3 /4 last	132 / 215/ 259 / 303
Täiendav laen	435
Lisalaen	Suurus varieerub olenevalt õppimise lisakuludest

Tudeng on õigustatud saama teatud eritingimustel (näiteks kui üliõpilane on alla 30 a vana ja tal on lapsed) eluasemetoetust kohalikust omavalitsusest. Täiendavat laenu on võimalik taotleda, kui tudeng on vähemalt 25 a vana ja ta on enne töötanud kindla sissetulekuga. Täiendav laen on mõeldud tudengitele, kes enne töötasid ja said põhisissetuleku palgana ja soovivad nüüd töö ja õppimise vahelisi üleminekuid tasandada.  Üliõpilased, kes on vanemad kui 25 a võivad saada lisalaenu umbes 1500 SEK kuus. Tavaliselt on toetus garanteeritud maksimaalselt 240ks nädalaks (12 semestrit).

Õppetoetus õppimiseks välismaa kõrgkoolides võidakse garanteerida Rootsi kodanikele ja mõnedele välismaa kodanikele (kui neil on EL kodakondsus või kehtib nende suhtes EEA leping).

Keskne üliõpilasabi institutsioon (Centrala studiestödsnämnden, CSN)  vastutab tudengitele finantstoetuste maksmise ja laenude tagasimaksmise eest. Õppelaenude tagasimaksmine algab jaanuarist peale kõrgkooli lõpetamist. Tavaliselt on tagasimaksmise periood 15 aastat või kuni laenaja 60 aastaseks saamiseni. Tagasimakse summat võidakse ajutiselt vähendada olenevalt laenaja maksujõulisuse muutumisest, kuid kogusumma tuleb 25 a jooksul tagasi maksta ikkagi. Õppelaen on soodsama intressiga. 

Centrala studiestödsnämnden  on keskne agentuur, mis administreerib tudengite õppetoetussüsteemi. Tegutseb õppetoetuste seaduse alusel (Study Support Act, 1999) ja õppelaenu andmise korralduse alusel (Study Support Ordinance, 2000). Lisaks on CSN välja andnud ka mitmeid alamaid regulatsioone. CSN tegeleb nii laenude kui õppetoetustega, samuti laenude tagasimaksmisega.[8]

TAANI

Iga taanlane, kes on üle 18 a vana, on õigustatud õppimise korral saama haridustoetust vaatamata isiklikule majanduslikule olukorrale. Umbes 300 000 taanlast kasutavad seda haridustoetust igal aastal (aastas kulub selleks ca 11 miljardit DKK ehk 0,8% SKT-st).

Peaaegu kõik Taani haridusasutused on õppijale õppemaksuta. Õppemaksuvabastus kehtib  kõigile, kes on Taanis sündinud, kellel on alaline elamisluba, kes on pärit EL või EEA riikidest või Põhjamaade Nõukogusse kuuluvatest riikidest. Välismaalased reeglina haridustoetust ei saa. Erandeid tehakse põgenikele ja nende lastele kui nad on töötanud riigis juba piisavalt kaua. EL riikidest pärit kodanikud saavad toetust Taani süsteemi alusel. Neile kehtivad ka finantsabi tingimused, mida nimetatakse riiklikuks haridusabiks (SU- Statens Uddannelsesstøtte).

Taani üliõpilaste toetuste ja laenude suurused 2011. a olid järgmised:

·       tudengid, kes elavad koos vanematega: 2728 DKK/ kuus;

·       tudengid, kes elavad omaette 5486 DKK / kuus.

Laenu võis eelmisel aastal saada 2807 DKK/ kuus. Viimasel õppimise aastal võib saada nn lõpetamislaenu maksimaalselt 12 kuud (samuti riiklikult garanteeritud, 4%-se aastaintressiga), eelmisel aastal (2011) oli see suuruses 7240 DKK/ kuus. Nii laen kui toetus makstakse üliõpilase pangakontole. Pärast kõrgkooli lõpetamist tuleb hakata laenu tagasi maksma (15 a)

Üliõpilaste elamiskulude toetust haldab riiklik haridustoetuste ja laenuasutus (State Educational Grant and Loan Scheme, Taani akronüüm: SU), mida haldab Taani Hariduse Toetamise Agentuur [9]  (Styrelsen for Videregående Uddannelser og Uddannelsesstøtte) koostöös teiste haridusinstitutsioonidega haridusministeeriumi egiidi all.

Põhiliselt on kaks programmi: esiteks,  noorte haridusprogramm neile, kes on üle 18 a vanad, omandavad üldist keskharidust või kutseharidust (kuni 20 a vanuseni sõltub õppetoetus ka vanemate sissetuleku suurusest). Teiseks, kõrghariduse tasemel õppijad on õigustatud saama kindla toetussumma vastavalt õppeaja pikkusele + 12 lisakuud. Kui tudeng on ületanud selle aja, siis viimasel aastal saab ta võtta lõpetamiseks laenu. Tudengid, kes elavad koos vanematega saavad väiksemat õppetoetust, kui need, kes elavad eraldi.

Süsteem on üsna paindlik ja tudengid võivad vastavalt oma eelistustele ja sissetuleku võimalustele organiseerida oma õppeaega. Samuti võib näiteks õppetoetust saada vaheaegadega ja pikemat aega (et pikendada õpingute aega, näiteks valmistada ette korduseksamiks pärast läbikukkumist). Erilistel juhtude nagu haigused või lapse sünd võib tudeng taotleda ekstra lisatoetust. Noored emad on õigustatud saama 12 ja isad 6 ekstra kuud õppetoetust.

Tudengid saavad 2/3 õppetoetusena ja 1/3 riigi garanteeritud õppelaenuna kogu toetuste mahust. Õppelaenu intress on madalam ja määratakse parlamendi poolt. Laenu tagasimaksmine hakkab mitte hiljem kui 1 aasta peale lõpetamist (või katkestamist). Laen tuleb tagasi maksta 15 aastaga. Umbes pooled tudengid kasutavad õppelaenu võtmise võimalust.

Ülikoolid saavad tudengitelt toetuse taotlemise avaldused, kontrollivad need ja siis saadavad agentuurile (SU). Agentuur valmistab ette toetusskeemid, registreerib avaldused, maksab välja laenud ja toetused, juhendab ja annab informatsiooni haridusinstitutsioonidele, lahendab kaebusi ja taotlusi jne. Koolid pakuvad nii üldist kui personaaliat puudutavat infot nii asutustele kui ka tudengitele, kontrollivad ühtlasi, et tudengid järgiksid kehtestatud nõudeid. Ministeerium vastutab üleüldise planeerimise ja eelarvete eest.

SAKSAMAA

Saksamaal on kompleksne õppetoetuste ja -laenude süsteem, mille kõige tähtsam osa on riiklikult garanteeritud nn BAföG [10]. See on vajaduspõhine ja ainult täis õppeajaga tudengitele. Riiklik õppetoetus võimaldatakse reeglina ainult Saksa kodanikele (teatud erandid põgenikele jmt). BAföG-i [11] kaudu püüab riik luua paremaid õppimistingimusi olenemata tudengi majanduslikust olukorrast ja sotsiaalsest taustast. Üldjuhul makstakse pool rahast toetusena ja pool intressita laenuna.  

"BAföG-Bankdarlehen" on lisalaen, mida pakutakse samuti teatud tingimustel (kui tavaline BAföG toetuse aeg on ületatud). Lisaks on veel hariduslaen  ("Bildungskredit"), mis ei ole majanduslikust olukorrast sõltuv. Lisaks sellele on KfW Student Laen  ("Studienkredit"), mis ei ole samuti vajaduspõhine ja mida saavad ainult täiskoormusega õppivad üliõpilased. Kõik need laenud registreeritakse.

Alates 1991. a 50%  “BAföG” summast makstakse õppetoetusena ja 50% laenuna, mis tuleb pärast kolmanda astme õppe (kõrgkooli) lõpetamist tagasi maksta. Laenuosa peab hakkama tagasi maksma hiljemalt 5 aastat peale viimase BAfoeG summa saamist. Tagasimaksu kohustusest on vabastatud isikud, kelle sissetulek on alla 960 euro (see piir suureneb kui leibkonnas on lapsi). Vilistlastele, kes on hilisemas karjääris saavutanud kõrgeid teaduskraade, vähendatakse  tagasimaksmise kohustust.

Nagu mainitud, sõltub toetuse suurus perekonna  sissetulekust (vanemate või abikaasa omast). Aluseks on eelmise aasta tulu ja kui see näiteks töötuse või pensioni võrra on muutunud, siis tuleb tudengil uuendada taotlust. Põhimõtteliselt arvutatakse abiskeem järgmiselt:  BAföG ühe kuu täissumma saab tudeng, kelle vanemate sissetulek ei ületa ühte teatud piirmäära. Vanemate sissetulekust üht osa (teatud piirini) maksustatakse vähem, sinna hulka kuulub ka vanemate pension (mis Saksamaal ei ole täiel määral maksustatud). Abielus üliõpilase puhul kuulub summa hulka ka abikaasa sissetulek  ja piirsumma sõltub leibkonna liikmete arvust. Kui ka teine pere liige saab BAföG sissetulekut, siis jagatakse sissetulek võrdselt.

Iga parameeter selles funktsioonis muutub igal aastal. Näiteks enne 2001. a oli kuu maksimum BAföG summa 550 euro, pärast 2001. a suurenes 585ni. Vanemate sissetuleku määr samas leibkonnas oli 1161 eurot enne 2001. a ja suurendati siis 1440 euroni kuus.  Toetuse maksimummäär on praegu 670 eurot kuus. Sellest põhiosa moodustab 373 eurot, lisaks majutus, sõitude peale kuluv raha, mis oleneb sellest, kas tudeng elab kodus või kaugel (välisriigis 224 eurot kuus) pluss kindlustus jm. 

Ülevaate Saksamaa üliõpilaste toetussummade suurusest ja selle kasutajate arvust ning vanemate sissetuleku läve muutusest annab alljärgnev joonis.

Allikas: Deutscher Bundestag (2007). 

ÜHENDKUNINGRIIK[12]

Ühendkuningriigi kõrgharidusseadus näeb alates 2006/2007 õppeaastast ette kõigile üliõpilastele õppemaksu rakendamist kuni £3000 ulatuses. Õppemaks ei sõltu üliõpilase sotsiaal-majanduslikult olukorrast, kuid  õppelaenu tagasimaksed toimuvad maksusüsteemi kaudu üliõpilaste sissetulekuid arvestades. Inglismaal, Walesis ja Põhja-Iirimaal maksti õppetoetust kuni 2004. aastani £1000 ja peale ühtlase õppemaksu kehtestamist  £2700. Ülikoolid, mis kehtestavad õppemaksu peavad ka maksma madala sissetulekuga üliõpilastele stipendiumi.  Vahepealsete aastate jooksul on hinnad veidi muutunud. Näiteks on 2011/2012 akadeemilisel aastal on täisajaga UCL (University College of London) bakalaureuseõppe üliõpilase õppemaks £3375. Kõik täisajaga õppivad  üliõpilased saavad taotleda õppelaenu, et katta sellega õppemaks. Laenu tuleb tagasi maksta peale lõpetamist või ülikoolist lahkumist, kui teenitakse rohkem kui £ 15 000 aastas. Laen tuleb tagasi maksta otse UCL institutsioonile.

Õppelaenude institutsioon (Student Loans Company) pakub odavat laenu UK tudengitele nende elamiskulude katteks. Üliõpilastele, kes õpivad Londonis ja elavad kodust eemal on maksimumlaen  2011/2012 a  £ 6928 (aastas). Neile, kes elavad kodus, on laenu suurus £ 3838 aastas.  

Tudengid, kelle tulu jääb £16900 ja £14501 vahele saavad igal aastal UCL stipendiumi suuruses £1730. Kui tulu jääb sellest allapoole, siis võib UCL stipendium olla £2300 või kui veelgi alla £12400, siis £2905.
UCL annab stipendiume läbi üliõpilaste laenuasutuse Student Loans Company (SLC). [13]

Ühendkuningriigi valitsuse kõrghariduse haridustoetuse tagatamatu abi (UK Government Higher Education Maintenance Grant) on mõeldud Inglismaa ja Walesi tudengitele, kes on pärit vähemkindlustatud peredest. Maksimum on  £ 2906 aastas kui leibkonna sissetulek on alla £ 25000 aastas. Osaline toetus on mõeldud neile, kelle leibkonna sissetulek ei ületa £50020. Kui tudeng kvalifitseerub maksimaalsele elatusvahendite toetusele, siis võib ta saada ka elatusvahendite laenu. Lisaks on võimalik (Inglismaa ja Wales) madala sissetulekuga perest pärit tudengil saada vajadusepõhist (näiteks üksikvanema puhul) toetust, mis on tagastamatu rahaline toetus. Puudega üliõpilastele on vastavalt eritoetused.

HOLLAND

Hollandis katab õppemaks ülikoolide kuludest keskmiselt 19% ja rakenduskõrgkoolides ca 22%. Kõik täiskoormusega õppivad üliõpilased saavad nominaalkestuse jooksul toetust olenevalt õppimistulemustest. Toetuse suurus oleneb ka sellest, kas elatakse koos vanematega või eraldi. Lisatoetust saavad üliõpilased, kelle vanemate sissetulek jääb alla kehtestatud läve. Toetus on diferentseeritud vastavalt sissetulekule. Kõigil on võimalus võtta laenu, mida makstakse välja kord kuus. Kui tulemustoetus jäi akadeemilise edukuse probleemide tõttu laenuks või üliõpilane võttis ise õppelaenu, siis tuleb alustada 2 aasta pärast peale lõpetamise tagasimakseid, mis jaotuvad 15 aastale. Kuus tehtavate tagasimaksete miinimumi on võimalik madalate sissetulekute põhjendusel kahandada ja peale 15 aasta möödumist üles jäänud võlg annulleeritakse.

Järgnev diagramm annab juba tuttava ülevaate riiklike toetuste ja õppemaksude vahekorrast riikides. Ühes otsas on Põhjamaad (selles analüüsis küll puudub Soome), kus ei ole õppemaksu ja on suured riiklikud ühetaolised tudengite toetusrahad ning teises skaala otsas Ühendkuningriik, kus on kõrged õppemaksud ja samas ka tõhus riiklik abi.

---

[1] Education at a Glance 2011.  http://www.oecd.org/dataoecd/61/13/48631028.pdf (p 263)

[2]Social and Economic Conditions of Student Life in Europe. Eurostudent IV, 2008–2011.

 http://www.campuseuropae.org/en/news/2011/10/ep_conference/Eurostudent_report.pdf

[3] Modernisation of Higher Education: Funding and the Social Dimension. European Commission, 2011

 http://eacea.ec.europa.eu/education/eurydice/documents/thematic_reports/131EN.pdf

[4] http://www.jamk.fi/english/forstudents/studyguide/supportservices/livingcosts

[5] ECTS on õppetöö mahu ja tulemuste arvestamise süsteem, mis on loodud akadeemilise tunnustamise lihtsustamiseks. ECTSi arvestuse üks põhimõtete on, et  ühe akadeemilise aasta töömaht = 60 ECTS punkti.  

[6]Soome sõltumatu ja parlamendi järelvalve all olev sotsiaalkindlustuse institutsioon oma administratsiooni ja eelarvega:  www.kela.fi; http://www.kela.fi/in/internet/english.nsf/NET/081001132858IL?OpenDocument

[7] http://www.csn.se/en/2.135/2.624/2.625/2.700/studiemedel

[8] Centrala studiestödsnämnden CSN http://www.linkedin.com/company/centrala-studiest-dsn-mnden-csn ; http://www.su.dk/English/Sider/default.aspx

[9] Danish Education Support Agency:  http://www.su.dk/English/Sider/agency.aspx

[10] http://ftp.iza.org/dp3601.pdf

[11] http://www.studentenwerk-giessen.de/Studienfinanzierung/BAf%f6G  

[12] http://www.ucl.ac.uk/transition/joining/undergraduate/funding

[13] www.ucl.ac.uk/current-students/money/loans/bursary_policy