5-eurone ka ATM-st!

Mida euro tulek inimestele tähendab? Tuleb osta või meisterdada teistsugused rahakotid, ja kui midagi ei muutu, tuleb enamikel meist oluliselt muuta ka oma senist arusaama pangaautomaatidest ja sularahast. Või ehk siiski mitte?

Täna väljastavad pankade sularahaautomaadid väikseima kupüürina 25-kroonise rahatähe. Selline lähenemine on harjutanud pangakontosid ja pangaautomaate kasutama ka lapsed, noored ning eakad, kellele sageli sobibki korraga 25 või 50 krooni sularaha välja võtta. Kui kiiret töörütmi ja korralikku palka saav inimene saab linnades juba enamasti ka ainult kaardimakse abil läbi, siis väiksema sissetulekuga või ülalpeetavate puhul see ei toimi. Koolipuhvetid, pärast trenni jäätise ostmised, turul käimine või naabrite abi kasutamine poeskäiguks enda liikumisraskuste puhul eeldavad kõik sularaha, ja reeglina väikestes kogustes. Niisiis – sularaha on vaja. Pangakontol raha hoiustamine on laste puhul pedagoogiline, aga kõikide elanike puhul turvalisem (vähendab varguste ohtu) ja tulusam (väike intress ikka jookseb ja tekib arusaam finantsmaailma toimimisest). Tänane süsteem on hea ja on eesti rahva aidanud üheks kõige moodsamaks rahvaks pangateenuste alal. Meil pole ennast mingit põhjust mahajääjatega võrrelda.

Eestil on Rahandusministeeriumi poolt koostatud kava eurole üleminekuks ning seal sisaldub aga teistsugune maailmavaade.  Selles kavas on kirjas, et paralleelkäibe alal on 10 eurot väiksem sularahaautomaadist väljastatav rahatäht ja hiljem on asi iga panga otsustada. Tsiteerin peatükki Sularahaautomaadid: “ATM-d on üheks olulisemaks kanaliks eurode käibelelaskmisel. Erinevate pankade ATM-de ümberhäälestamine ja eurodega täitmine toimub ühtse projekti kaudu, mille eesmärk on kõikide Eestis asuvate ATM-de viimine üle euroraha väljastamisele hiljemalt 48 tunni jooksul alates €-päevast. Paralleelkäibeperioodil väljastavad ATM-d 10 ja 50 euroseid, peale seda on nominaalide valik iga panga otsus, nagu ka täna. Tänaseks on testitud hetkel kasutusel olevate ATM-de ümberhäälestamist ja eurode väljastamist ning lepitud kokku üldised põhimõtted. Täpne logistiline plaan ATM-de eurodega täitmiseks ja täitmiseks vajaliku sularaha liikumiseks tehakse 1. juuliks 2010.”

Seega saame kodanikena täpse info umbes kuu aja pärast. Kodanikud ja riigikogulased peaksid nüüd ikkagi koostöös Rahandus- ja Sotsiaalministeeriumiga olukorda kiiresti analüüsima ja leidma just Eestile sobivad lahendid, sest pärast on otsuseid ümber pöörata juba palju raskem. Mulle näiteks emana ei meeldi, et pärast euro kasutuselevõttu tuleks sisuliselt lastel oma pangakaardid minema visata. Iganädalasteks kuludeks antav taskuraha on Eesti peredes väga erinev, aga lastel ja teismelistel jääb summa üldiselt 25 – 60 krooni piiresse, umbes iga kümnes koolilaps ei saa üldse taskuraha. Seega saaks valdav osa koolilapsi 10-eurose miinimumi puhul oma taskuraha automaadist võtta vaid kord kahe-kolme kuu jooksul! Selline vahe käiks üle jõu ka enamikele täiskasvanutest, saati siis veel lastele, kes alles harjutavad rahaga koos elamist. 

Muretsen ka ligi poole Eesti elanikkonna pärast, kellel ei tarvitse sugugi enne palgapäeva (või töötutoetuse ehk toimetulekutoetuse saamist) nii suurt summat arvel ollagi ning kellele muutub isegi toit kättesaamatuks, kui neil on arvel alla 157 krooni, samal ajal kui 25 krooniga (tänastest pangaautomaatidest) saab osta liitri piima, pätsi leiba ning kaks pakki normaalseid kaerahelbeid ja süüa sellest mitu korralikku toidukorda. Raskemaks muutub ka eakate olukord, eriti üksinda elavate eakate olukord - ma loodan et endiselt pole pärast 01.01.2011 nii suurt summat tegelikult korraga rahakotti vaja. Lastevanemate Liidu eestseisus on seda probleemi juba mitu nädalat tagasi arutanud, meie poole on mitu murelikku lapsevanemat pöördunud. Toon ühe näite: "See asjaolu teeb mind väga murelikuks seoses koolilastega.  Sisuliselt muutuvad sularahaautomaadid kättesaamatuks enamusele koolilastele, sest kui paljudele antakse nii palju taskuraha, et seda saaks 160 krooni kaupa välja võtta. Kahjuks ei ole meedia avaldanud, kas keegi on analüüsinud sellise muudatuse võimalikke tagajärgi." Tõsijutt, isegi 5-eurone, mis on väikseim paberraha, tähendab kolmekordset hüpet ülespoole tänasega võrreldes. Aga see 5-eurone peaks ikkagi kättesaadav olema. 

Aga millest see probleem üldse tekkinud on? On selge, et 5-eurostega ei taha jännata pangad, sest kogu argumentatsioon “miks-ei-saa”-teemadel tuleb just pankadest. Läbi on käinud kõige erinevamaid põhjendusi: küll minevat 5-eurosed automaadis kortsu (huvitav, pole just tähele pannud, et need kuidagi kempsupaberist tehtud oleks), küll saavat sel juhul sularaha automaatidest kiiresti otsa (esiteks kas sularahaautomaadi funktsioon polegi mitte sularaha väljastada, selmet seda endas hoida ning teiseks – kus on loogika, kui 25-krooniste elik 3 korda väiksemate rahatähtede puhul seda muret ju pole?). Kolmandaks tuuakse argumendiks, et enamasti teisteski eurotsooni riikides 5-eurosed kättesaadavad pole…vabandust, aga kui Luksemburgis on näiteks vaesuspiiriks ligi 25.000 kroonine kuusissetulek ühe leibkonna liikmekohta, siis vast pole kuigi kohane 5-eurose tähendust Lääne-Euroopaga võrrelda. Loomulikult loodame, et Eesti ühiskond areneb suunas, kus 10€ on ka lastele ja eakatele täiesti igapäevane sularahakogus (ning seda ilma inflatsioonita), ent tänases olukorras on vastutustundetu nii suure alammäära nagu 10€ kehtestada. 

Tegelikult on osade pankade vastuseisu taga ehk hoopis lihtne asjaolu, et Eesti krooni rahatähed oleme praktilise rahvana teinud kõik ühesuurused ja erivärvilised, mis on väikeseks probleemiks vaid pimedatele, kellel on raske kompimise teel vahet teha. Eurode kupüürid on aga erineva suurusega ning mida rohkem on pangaautomaadis erineva pindalaga rahatähti, seda kallim see konkreetne pangaautomaat pangale soetada või olemasolevad ümberseadistada on. Seega pole asi mitte kuidagi seotud "sularaha kiire otsalõppemisega", vaid lihtsa kokkuhoiuplaaniga automaatide maksumuselt. Kortsu lähevad ka 5-eurosed automaadis vaid siis, kui nende jaoks puudub formaati toetav väljastusmehhanism. Mitme erineva pindalaga kupüüridega masinas pidi olema ka rohkem rikke tõenäosusi, sestap on võimalik, et soovitakse hoida minimaalsena ka automaate teenindavat personali. 

Rahandusministeerium peaks nüüd kiiremas korras üle vaatama kõnealuse riigipoolse nõude oma kavas, võttes lisaks pankade soovidele arvesse ka inimeste tegelikke võimalusi ja vajadusi, ning lõppeks oleks ju riigi enda fiskaalenesetundele tervislikum, kui väiksemaid rahatähti ikka välja võtta saab - nii on tõenäosus üldise käibe osas suurem (ei teki sunnitud pause) ning samuti suureneb tõenäosus, et inimesed ei hoiusta olude sunnil sukasääres või madratsi all. Laste ja noorte, samuti eakate harjutamine pangateenuste tarbimisega on ju ka tegelikult oluline eesmärk ratsionaalse riigi toimimiseks. 

Oma seisukoha peaks andma ka Sotsiaalministeerium. Meenutagem, et ministeeriumipoolse algatusena  just mugava pangaautomaadi süsteemi kiitmise tõttu liiguvad pensionid pangaarvetele. Samuti peaks olema teada otsuse sotsiaalsete mõjude analüüs.

IRL-i rahanduskomisjoni liikmed tunnevad juba järgmisel koosolekul Riigikogus tõsist huvi selle vastu, millised on tegelikult probleemid ja millised on lahendusvõimalused. 

Pangad ja Pangaliit võiksid oma tulevikuplaanid selgelt välja öelda – kuna riik on praegu jätnud asja suhteliselt vabaks, siis poleks täiendavaid riigipoolseid piiranguid ju tarviski, kui pankade poolt probleemi ei teki. Aga kui pakutud vabadust kavatsetakse kurjasti ära kasutada, siis on küll riigipoolset sekkumist vaja.

Kui asjatundjad on loodetavasti kiiresti oma töö teinud, siis peaks kõne alla tulema vastava punkti muutmine üleminekukavas või inimestele sobivama rakenduskava kinnitamine 1. juuliks. 

Diskussioon käib elavalt ka Näoraamatus. Või kuidas teile tundub? Kas 10-eurone rahatäht sularahaautomaadist on piisav või tuleks siiski võidelda ka 5-euroste eest?