tag:blogger.com,1999:blog-7246805086953150553.post1966490813703055627..comments2024-03-18T03:10:10.596+02:00Comments on Liisa Pakosta ajaveeb: Lasteaed ja koolivalmidusLIISA PAKOSTAhttp://www.blogger.com/profile/14866040479533616112noreply@blogger.comBlogger7125tag:blogger.com,1999:blog-7246805086953150553.post-48572232003528665182015-05-21T13:02:19.996+02:002015-05-21T13:02:19.996+02:00Lisan veel juurde, et kooli alguse edasilükkamine ...Lisan veel juurde, et kooli alguse edasilükkamine ei ole kuidagi seotud koolivalmiduskaardiga, vaid seda reguleerib sotsiaalministri määrus. Põhimõtteliselt saab aluseks olla vaid vähemalt 6 kuud kestnud haigus... https://www.riigiteataja.ee/akt/13349293Liisa Pakostanoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-7246805086953150553.post-5958736158873065142015-05-21T12:48:06.431+02:002015-05-21T12:48:06.431+02:00Tere!
Juhul, kui lasteaed on andnud sellise hinnan...Tere!<br />Juhul, kui lasteaed on andnud sellise hinnangu, ja te vanemana olete teisel arvamusel, on teil kaks võimalust: 1) Mitte kinnitada oma allkirjaga lapse koolivalmiduskaarti lasteaias, sellisel juhul kaarti ei väljastata üldse; või kui kaart on juba väljastatud, siis te ei pea seda koolile üldse esitama, kuna koolil puudub õigus nõuda kaardi esitamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgselt; 2) tehnilise lahenduse kõrval soovitaks muidugi küsida ikkagi teist asjatundjate arvamust juurde. Kui laps tõesti on ebaküps, vajab ta ehk väikeklassi või mingil muul moel abi, ja oleks lapse suhtes ebaaus talle seda abi mitte pakkuda. Samas võib olla, et teine spetsialist annab teistsuguse hinnangu. Loodan, et teie lapse koolitee algus saab igal juhul olema last toetav ja igati rõõmsameelne. Liisa Pakostanoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-7246805086953150553.post-72236601060710176172015-05-21T12:10:47.585+02:002015-05-21T12:10:47.585+02:00Kas kool võib keelduda lapse 1. klassi võtmast, ku...Kas kool võib keelduda lapse 1. klassi võtmast, kui ta saab lasteaiast negatiivse koolivalmiduse hinnangu, st. koolipikenduse soovituse?Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-7246805086953150553.post-3681409016859517702011-08-01T10:56:45.110+02:002011-08-01T10:56:45.110+02:00Suur tänu kommentaaride eest! Lihtsalt Tallinnas s...Suur tänu kommentaaride eest! Lihtsalt Tallinnas selgus kooliastuvatel lastelgi, et koolide ootused olid väga erinevad ja ka väljastatud koolivalmiduskaardid olid nagu puder ja kapsad. <br />Ja näiteks mu oma lapse lasteaia õpetajad (laps läheb lasteaia viimasesse rühma) ütlesid kevadisel lasteaia koosolekul selgelt välja, et kuna rühm on nii suur, siis nemad alusharidust anda ei jõua ja pandagu lapsed eelkoolidesse. Heakene küll, meie saame sellega hakkama (kodule lähim eelkool maksab 73 € kuus) - aga arusaadavalt kõik ei saagi saada, lisaks maksab ka lasteaed ca 50€ kuus. Ning lisaks lapse jooksutamine.LIISA PAKOSTAhttps://www.blogger.com/profile/14866040479533616112noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-7246805086953150553.post-87602274259764563912011-08-01T08:21:30.139+02:002011-08-01T08:21:30.139+02:00Lisaksin veel, et riikliku õppekava ei saa kuidagi...Lisaksin veel, et riikliku õppekava ei saa kuidagi kaheti mõista ja see on mõeldud ikka täitmiseks, see ongi alus, millest lähtuvalt koostatakse lasteaia õppekava. Riiklikus õppekavas on nt 6-7aastase lapse matemaatiliseks oskuseks 5 piires arvutamine, see aga ei tähenda, et taiplikum laps peaks selle tulemusega piirduma, kuid eeldab, et KÕIK lasteaias käivad lapsed, kellel ei esine vaimupuuet või matemaatikas õpiraskust saavad selle tulemusega 6-7aastaselt hakkama.<br /><br />Riikliku õppekavaga saavad kõik tutvuda<br />https://riigiteataja.ee/akt/12970917<br /><br />Nüüd mis puutub kalligraafiasse, siis koolieelses eas ei ole õige nn ilukirjale liigset rõhku asetada, sest laps ei ole oma arengus veel selleni jõudnud,et silma ja käe koostöö lubaks kauneid tähti kirjutada. Näiteks ka kolmnurga joonistamisoskus kuulub alles 4aastase lapse oskuste hulka. Seega on väga tähtis teada, millal midagi tuleks õpetada ja millest tuleks hoiduda. <br /><br />Lasteaia õppekava väljatöötamiseks on Tartu Ülikooli õppekava arendusrühm andnud välja väga põhjaliku materjali. Ükski lasteaia direktor ei tohiks küll öelda, et nemad riiklikust õppekavast ei juhindu.<br /><br />Parimat,<br />MAnonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-7246805086953150553.post-20093452455193534212011-07-31T12:48:23.321+02:002011-07-31T12:48:23.321+02:00Tere!
Puudutatud teema on väga lai ja kindlasti ol...Tere!<br />Puudutatud teema on väga lai ja kindlasti oleks tõhusam oma kogemust, seisukohti Sinuga jagada suuliselt, sest kirjutades läheb kaduma ju üsna palju heast kommunikatsioonist. Aga püüan mõnedki read siia kirja panna.<br />Alushariduse õppekava kätkeb endas lapse üldoskusi (mängu-, tunnetus-, õpioskused, sotsiaalsed ja enesekohased oskused)ja lapse arengu eeldatavaid tulemusi ainevaldkonniti (keel ja kõne, mina ja keskkond, matemaatika, visuaalne kunst, liikumine, muusika)ning seda kõike alates 1,5aastasest lapsest kuni 6-7aastase lapseni. Seega ei ole õige tähtsustada lapse arengut vaid 6-7aastaselt. Selleks, et laps lõpetaks edukalt ka lasteaia ja omandaks riikliku õppekava nö ületatuna, peab lapse arenguga tegelema ikka tema sünnist alates - ja mulle väga meeldib jaapanlaste hoiak, et laps on sündinud siis, kui on toimunud tema eostamine.<br />Küsimus miks lasteaiad ei soovi oma õppekavva kirjutada riikliku õppekava ületamist, johtub sellest, et seda pole arukas teha. See oleks sisuliselt sama teema, et miks gümnaasiumi lõpetades ei pääsegi kõik kõrgkooli õppima, miks ei võiks viimases klassis teha õpetajad nii tõhusat tööd, et iga lõpetanu saaks edasi kõrgkooli.<br />Samas ei maksa unustada, et lasteaias toimub lapse arendamine lapsest lähtuvalt, seega andekam või nutikam laps saabki keerukamaid harjutusi/ülesandeid, ja riiklik õppekava ei sea selles osas piiranguid, kui ära ei tasuks unustada, et andekal lapsel esineb enamasti anne vaid mõnedes valdkondades, mistähendab, et last tuleks vaadata kui tervikut arendades ka tema nõrgemaid külgi.<br />Ka mina tean juhtumit, kus õpetaja avastas alles esimese klassi lõpusirgel, et poiss N oskas soravalt lugeda väga keerulist teksti ning suutis loetut ka selgitada. Paneb mõtlema, et milline oli õpetajapoolne juhendamine ja suhtlemine õpilastega, kui ta ei teadnudki õpilaste taset? Millest ta õppetöö planeerimisel siis üldse juhindus?<br />Areng on järjepidev protsess! Iga järgnev etapp toetud eelnevale. Alushariduse õppekava on ülesehitatud järk-järgulisuse printsiipi arvestades ehk iga etapp toetub eelnevale, iga uus teadmine/oskus/suutlikus eeldab, et on läbitud eelnevad etapid. <br /><br />Alushariduse omandamisel on suur roll perekonnal, seda enam, et lasteaias käimine ei ole kohustuslik. On piisavalt lapsi, kelle osavõtt lasteaia õppetegevusest ei olegi piisav selleks, et riiklik õpekava saaks omandatud. Kui laps ikka pool ajast puudub või tuuakse ta lasteaeda alles lõunaks, siis ongi vanemate poolt loodud juba väga keeruline olukord. Hiljem väidab vanem koolis, et minu laps käis lasteaias, mis on nö poolik tõde, lisama peaks ka teise poole.<br /><br />Koolivalmiduskaart on tekitanud ka lasteaiaõpetajatele ja teistele spetsialistidele hulgaliselt küsimusi. Isiklikult ei näe sellel paberil üldse mingit mõtet! Eesti hariduselu on üle bürokratiseeritud. Malli on võetud teistest riikidest ja kokku on keedetud üks pudru ja kapsad. Meie häda ongi selles, et üks tark käib näiteks Saksamaal ja teine Soomes ja kolmas Itaalias, ja siis tullakse kokku ning "leiutatakse" nähtust-kuuldust "hea" mudel eesti lasteaiale. Kuidas see kõik aga praktiliselt teostub, see ei huvita enam kedagi.<br /><br />Et lasteaias oleks lapsel hea olla, ja et temast areneks positiivse ellusuhtumisega kodanik, kes saaks iseseisvalt endaga hakkama ja oleks ennast ja teisi austav inimene, selleks ei pea lasteaias tootma massiliselt paberipahna või koormama arvuti K-ketast, vaid piisab heatahtlikust ja lugupidavast suhtumisest/suhtlemisest valitud ametisse, lastesse, perekonda jne.<br /><br />Parimate soovidega,<br />MAnonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-7246805086953150553.post-89766504146016040242011-07-31T02:18:30.281+02:002011-07-31T02:18:30.281+02:00Tere Liisa !
Koolivalmiduskaardi mõte pole iseen...Tere Liisa ! <br /><br />Koolivalmiduskaardi mõte pole iseenesest ju paha, aga koostada 20-le ja enamale lapsele KVK on paras pähkel. Probleem on just selles, et oleks objektiivne ja midagiütlev :)), et poleks minu isiklik suhtumine vaid adekvaatne tekst. Sõnastamine on tõsine töö, et laps ei saaks silti külge ,ei liialt kiitvat ega laitvat.Siit tulebki konks KVK kirjutamisse, et kiputakse kirjutama nö. keskmist teksti, mis sisuliselt jätab mõnedest asjadest rääkimata. Meie Jõhvi Gümnaasiumi koostöö lasteaedadega on hea ja õpetajad kohtuvad eelnevalt oma õpilastega näost näkku ja saavad mingi aimduse lastest nende kohtumiste jooksul. Ka meie , lasteaiaõpetajad, saame kirjeldada laste arengut lasteaia jooksul. See koostöö on täienduseks KVK-le. Sest iseenesest ilma koostööta ja kohtumisteta, on KVK lihtsalt üks paber, mida nõutakse.<br /><br />Tervitades sugulane Annika :))Anonymousnoreply@blogger.com